Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulemuspalga jagamine range kontrolli alla
Tulemusjuhtimise rakendamiseks on järgmise aasta riigieelarve projektis ette nähtud 100 miljonit krooni, mis on juba saanud kriitika osaliseks nii riigikontrolli kui ka opositsiooni poolt.
Riigikontroll märgib eelarveprojekti ülevaates, et 2001. aasta soovitavad tulemused on ilmselt planeeritud saavutada eelarveaasta lõpuks.
Arvestades aruandlusele kuluvat aega, oletab riigikontroll, et enne 2001. aasta lõppu ei saada infot loodetud tulemuste saavutamise kohta. See välistab riigikontrolli hinnangul ka tulemusjuhtimiseks ettenähtud summade kasutamise 2001. aasta jooksul.
Tulemusjuhtimise süsteemi ühe väljatöötaja, rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Taavi Veskimägi sõnul on eesmärgiks motiveerida asutusi samade ressurssidega saavutama paremaid tulemusi. ?Ei ole ju oluline see, et mingid protsessid riigiasutustes toimuvad, vaid see, et neil protsessidel ka tulemus on,? selgitas Veskimägi.
Tulemusjuhtimise raha hakkavad jagama avaliku sektori juhid. ?See pole lihtsalt mingi raha, mida suvaliselt laiali jagatakse, vaid selle üle peab olema väga kõva kontroll,? kinnitas Veskimägi.
Raha jagamise kontrollimiseks luukase iga ministeeriumi juurde sisekontrolli osakond. Raha jaotamise aluseks on hindamisperioodide aruanded, mida tõenäoliselt on aastas kaks. Kõik asutused esitavad enne hindamisperioodi oma ministrile tööplaanid, kus peavad olema kirjas eesmärgid, tähtajad ja täitjad.
Tulemusjuhtimise preemiad moodustavad üldisest palgafondist umbes 5 protsenti. Summad on ministeeriumide lõikes erinevad, sest Veskimägi sõnul on ministrid esitanud selle reservi moodustamiseks erinevad taotlused ning samuti on arvesse võetud erinevat suutlikkust süsteemi rakendamisel.
Riigikontroll lisab oma ülevaates, et juba praegu on juhtidel võimalik maksta preemiaid ja lisatasusid ning motiveerida töötajaid ka diferentseeritud palkadega.
Samas toob riigikontroll välja mõned markantsemad näited tulemustasude senisest maksmisest, lisades, et need ei pruugi olla omased kogu avalikule sektorile.
Näiteks on haldusosakonna referendile täiendavate tööülesannete, nagu köögi ja söögitoa varustamise eest ette nähtud 350 krooni preemiat, sealhulgas 80?100 on arvestatud lillede muretsemiseks kabinettidesse. Samuti saab peadirektori asetäitja 96 krooni preemiat iseseisva tegutsemise ja ideederohkuse eest.