Erastamisväärtpaberi hind võib pärast kasutusvõimaluste ahenemist 1. detsembrist langeda kuni 10 protsenti.

?Teoreetiliselt võib nõrgenemine alata ka varem koos Hüvitusfondi emissiooni lõppemisega,? sõnas Ühispanga kapitaliturgude strateeg Aivo Kangus. Lühiajaliselt võib EVP järgmisest nädalast käituda ülimalt volatiilselt, prognoosis ta.

Kolmapäeval riigikogus teisele lugemisele tulev seaduseparandus lükkaks maa erastamisel kehtiva soodushinna lõppkuupäeva oluliselt edasi, millest võib tuleneda lühiajaline nõudluse langus ehk nõudluse jagunemine pikemale ajale, rääkis Kangus.

Järgmiseks aastaks prognoosis Kangus EVP-le kauplemisvahemikku 70?80 senti. Sõltuvalt erastamise tempost võib tema hinnangul tulla ka perioode, kus hind on madalam. ?Sisuliselt määrab EVP hinna 1. detsembrist käesoleval aastal kuni kustutamiseni 2002. aasta juulis piiratud enampakkumisega vabade riigimaade erastamisest tulenev nõudlus,? ütles Kangus.

Järjekordne piiratud ostueesõigusega erastatud maade järelmaksete tasumise tähtaeg on 15. jaanuaril. Praeguse väikese mahu tõttu ei tekita see Kanguse sõnul märkimisväärset nõudluse kasvu.

Tallinna börsil sulgus EVP eile 0,717 krooni juures.

Seoses EVPde kasutustähtaja lõpu lähenemisega vähenevad novembri lõpuks nende kasutusvõimalused. 1. detsember on viimane päev erastamisseaduse alusel riigi- ja munitsipaalvara eest tasumiseks ja Hüvitusfondi obligatsioonide omandamiseks EVPdega. 2002. aasta 1. juulini saab EVPsid kasutada maa erastamiseks, korteriomandi seadmiseks korterialuse maa erastamisega, eluruumide ja mitteeluruumide erastamiseks ja eluasemelaenude tagasimaksmiseks. BNS