Praeguseks võib haiglatest väljamaksmiseks saadetud topeltarvete kogusumma veelgi suurem olla, sest keskhaigekassa andmed peegeldavad septembris valitsenud olukorda.

Nii ühe ja sama ravi eest teist korda saadetud kui ka arvutusvigadega arvete (viimaseid oli septembriks kokku 7,5 miljoni eest) maksmisest on keskhaigekassa lihtsalt keeldunud, lausus keskhaigekassa direktori asetäitja Vaike Näripea.

'Esimestega tõenäoliselt üritatakse raha välja petta, kuid teiste hulgas võib olla nii vigu kui ka tahtlikku pettust,' lausus Näripea.

Eesti ühe suurema, Tallinna keskhaigla peaarst Andres Mäesalu ootab keskhaigekassalt eelkõige nende poolt õhku riputatud süüdistustele vettpidavat tõestust. 'Haiglate seisukohalt ei näe mina mingit probleemi - arve esitaja vastutab selle õiguse eest ning vea korral ka parandab selle,' tähendas ta.

Tegelikuks ning peamiseks probleemiks on Mäesalu hinnangul see, et haigekassade poolt lepingute alusel antud rahast ei jätku inimeste ravivajaduste rahuldamiseks. 'Kui riigil raha ei ole, siis pole ju haigla selles süüdi.'

Tänavu üheksa kuuga haigekassadest raviasutustele tagasi läkitatud enam kui 52 000 arvest oli ligi miljoni krooni eest selliseid, mida haigekassad keeldusid tasumast kas lepingumahtude täitumise või ravi lepinguvälise iseloomu tõttu. Haigekassa ametnikelt väljamaksmiskeelu saanud

52 000 arve kogusumma oli aga enam kui 64 miljonit.