• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsusasutuste hanked ühest kohast

    Miljonikroonise aastaeelarvega keskus hakkab vahendama riigi- ja valitsusasutuste riigihankeid, mis kuuluvad valitsuse kinnitatavasse hangete loetelusse.
    Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv tunnistas, et riigihangete keskuse loomine oli talle suur üllatus. ?Uue riigihangete seaduse järgi on see ostjate jaoks moodustatav üksus. Seni tellisid näiteks ministeeriumid riigihanke korraldamise teenust, nüüd korraldab seda uus keskus. Meie jaoks tekib turule juurde uus ostja, kelle tegevuse üle peame hakkama tegema järelevalvet. Riigihangete ametile jäävad samad funktsioonid mis praegu ? teostame riiklikku järelevalvet, tegeleme informatsiooni edastamise ja WTO ning Euroopa Liidu küsimustega,? ütles Sarv.
    Seni riigihangete läbiviimist konsulteerinud ASi Telora-E juhataja Valter Napitsa sõnul vähendab uue keskuse loomine nende tulusid. ?Konsulteerimine ei ole meie põhitegevus, aga mingil määral mõjutab keskuse loomine ka meie tööd. Riigihangete korraldamine on olnud meie jaoks usalduse küsimus,? ütles Napits, kes on aidanud riigihankeid korraldada rahvusarhiivil, politseil, kaitseministeeriumil ja kohalikel omavalitsustel.
    Samas meenutas Napits, et Soomes oli ühtne riigihangete korraldusettevõte väidetavalt üks suur korruptsioonipesa. ?See asutus likvideeriti, kuna ühte kohta kontsentreerus nii suur võim kui ka suur raha. Selle asemel atesteeriti grupp firmasid, kes hakkasid riigihankeid korraldama,? kommenteeris Napits.
    Tema arvates võiks ka Eesti riik osta riigihangete korraldusteenust kõikidele nõudmistele vastava atesteeritud firmade käest. ?Kui ministeerium tahab näiteks hoone ehitamiseks riigihankekonkurssi korraldada, valib ta nende firmade seast,? pakkus Napits. ?Tsentraliseeritult võiks korraldada tõepoolest suuri riiklikke hankeid.?
    Majandusministeeriumi haldus- ja finantsosakonna juhataja asetäitja Margus Jõesaar nimetas uue keskuse põhitegevusena sarnaste riigihangete koostamist ja läbiviimist. ?Näiteks kui valitsus- või riigiasutused ostavad kütust, telefone või kindlat mööblit. Keskuse kaudu ostmine säästab ilmselt nii aega kui raha,? arvas Jõesaar.
    Riigihangete keskuse juhi ja töötajate nimesid ei oska keegi nimetada, kuigi keskus peab tööd alustama hiljemalt aprillis koos uue riigihangete seaduse jõustumisega. Riigieelarve eelnõu järgi teenib uue keskuse töötaja kuus keskmiselt 12 000 krooni, kogu keskuse aastaeelarve on ligi 1,3 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.