Kaubamaja investeerib aastas kuni 100 mln kr

Investeeringute katteks plaanib Kaubamaja kaasata võõrkapitali nii pangalaenude kui kommertspaberite emissiooni näol.

Seni on Kaubamaja kaasanud laenuraha kinniste võlakirjaemissioonidega, kuid Vallner ei välistanud edaspidi ka avaliku emissiooni korraldamist. Avalikul emissioonil on tema hinnangul psühholoogiline efekt, sest ettevõtte võlakirjade omanik kasutab alateadlikult ka selle ettevõtte teenust või tarbib toodet.

Väljapoole Eestit Kaubamaja laieneda ei plaani. ?Meie eesmärk on ehitada välja Selverite kett ja kaasajastada olemasolevad kaubamajad,? kinnitas Vallner, lisades, et kui viie aasta pärast on praegused strateegilise eesmärgid täidetud, võib olukord muutuda.

Vallneri kinnitusel plaanib Kaubamaja maksta aktsionäridele stabiilset omanikutulu ka edaspidi. Senini on Kaubamaja maksnud aktsia kohta 1?1,5 krooni ning samas suurusjärgus sissetulekuga võiksid aktsionärid ka edaspidi arvestada.

?Püüame käituda ettearvatavalt, et investoritel oleks kindlustunne,? ütles Vallner.

Kaubamaja ei kavanda aktsia uusemissioone. ?Suudame oma plaanid ellu viia ega pea selleks kaasama omakapitali, mis on 2?3 korda võõrkapitalist kallim,? ütles ta.

Arvestades Kaubamaja laienemisplaane, peaks suurenema ka ettevõtte kasum. Vallneri kinnitusel kasvab Kaubamaja kasuminumber nii ühe kui ka viie aasta perspektiivis kindlasti üsna suures mahus, kuid täpsemaid prognoose ei soostunud ta börsireglemendile viidates avaldama.

Arvestades liitumist Euroopa Liiduga ning lisaks hinnatasemetele ka palgatasemete ühtlustumist sealsega, suurenevad paratamatult ettevõtete palgakulud.

Vallneri sõnul Kaubamaja palgakulude osakaal käibest ei tohiks suureneda.

Kaubamaja on üks vähestest kodumaisel kapitalil põhinevatest börsiettevõtetest, mis analüütikute hinnangul mõne aasta jooksul välisinvestori poolt ära ostetakse. Vallner peab Kaubamaja atraktiivseks läänepoolsetele lähinaabritele.