Valitsus tõstab noorte töötajate maksukoormust

?Valdava häälteenamusega otsustati, et uutele tööturule tulijatele on teine sammas kohustuslik. Mina pean seda väga riigimehelikuks ja õigeks otsuseks,? ütles sotsiaalminister Eiki Nestor. Tema sõnul olnuks valitsusele poliitiliselt lihtsam teha kogumispension vabatahtlikuks, kuid 10 ja enama aasta pärast võimul olevatele valitsustele oleks olukord raskemaks kujunenud.

Kui seadus sellisel kujul vastu võetakse, hakkavad tänased noored tööinimese teele astujad kohustuslikult tulevaste valitsuste muresid vähendama, makstes pensionifondi 2% oma teenistusest. ?Valitsus usaldab küll noori, aga elu on näidanud ? kasvõi selle põhjal, kui palju on meil täna vabatahtliku pensionikindlustusega liitujaid ? et tihti selle peale ei mõelda,? tõdes Nestor.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi peab ?põhimõtteliselt valeks?, et maksukoormus tõuseb sõltuvalt vanusest. ?Loomulikult ei ole see õige, eriti kui arvestada kulutusi, mis noortel tuleb elu alustades kanda. Aga siin on siiski tegemist personaalse maksuga, mis pealegi kunagi tuleb maksjale tagasi,? märkis Ligi. Lisaks on tema sõnul teisest sambast abi niikuinii vaid noorematele inimestele.

Keda täpselt käsitletakse uue tööturule tulijana, pole veel selge. ?Ma arvan, et saame määratlemisega hakkama 20. veebruariks,? uskus Nestor. Üheks variandiks on võtta nii-öelda algkuupäevaks 1999. aasta algus.

Juunis otsustas valitsus pärast pikka aega kestnud vaidlusi muuta teise sambaga liitumine täielikult vabatahtlikuks. Vabatahtlikkuse mõistsid hukka nii ametiühingud kui ka mõned majandusanalüütikud, kelle hinnangul teine sammas sel juhul lihtsalt ei käivituks.

?Kaasneda võib oht, et inimeste ebavõrdsus suureneb. Kui sa pole täna ettenägelik või ei ole sul piisavalt suurt sissetulekut, et ennast ise pensionipõlveks kindlustada, siis võib tekkida olukord, et need, kes täna on jõukad, saavad tulevikus veelgi jõukamaks,? kommenteeris valitsuse suvist otsust majandusanalüütik Ardo Hansson. Tema pakutud kompromissiks oligi liitumiskohustuse panemine noortele tööturule tulijatele või mingi vanusepiiri rakendamine.

?Meie seisukoht on, et kui tehakse, siis kohustuslik. Vabatahtlikud skeemid toimivad tegelikult ainult suurema sissetulekuga elanikkonnarühmade jaoks ? töötajate enamuse jaoks pole neid sama hästi kui olemas,? ütles ametiühingute keskliidu juht Kadi Pärnits.

?Loota ainult esimesele ja kolmandale sambale oleks põhimõtteliselt vale, kuna elu on näidanud, et inimesed ei ole massiliselt kolmandat sammast valinud, et teisest sambast loobuda saaks,? ütles Nestor. Tema sõnul sõltub vabatahtlikkus või kohustuslikkus lõpuks ikka riigikogu otsusest, kuid sellest tähtsam on teise samba käivitumine.

Teisipäeval valitsuses toimunud hääletuse tulemusel teeb vastav komisjon kogumispensioni seaduse eelnõusse paranduse, mille järgi peavad esmakordselt töötama hakkavad, seega enamikus noored inimesed maksma oma palgast 2% kogumispensioniks. Riik lisab sellele omalt poolt töötaja brutopalgalt makstava sotsiaalmaksu arvel 4%. Kokku hakkab pensioniks kogunema seega summa, mis ulatub 6 protsendini töötaja teenistusest.

Kõigile praegustele töötajatele on kavandatava teise sambaga liitumine vabatahtlik, kuid kui keegi on korra juba selle kasuks otsustanud, siis maksetest loobumine ei ole enam võimalik.

?Töötajate jaoks, arvestades madalat palka ja ka töötuskindlustusmakset, tuleb see maksmine raske. See teema tuleb rääkida läbi koos palga ja maksuvaba tulumäära tõusuga töötajate jaoks,? ütles Pärnits. Rahandusminister Kallas on ühe töötaja väljaminekute kompenseerimise võimalusena käinud välja idee üksikisiku tulumaksu vähendamisest.

Pensionisüsteem koosneb praegu kahest sambast. Esimene on riiklik pension, mida finantseeritakse ettevõtte palgafondilt võetava sotsiaalmaksu osast ? praegu 20%, teise samba käivitudes 16%. Kolmandaks sambaks nimetatakse vabatahtlikku tulumaksusoodustusega kogumispensioni.

Mullu sõlmisid tulumaksusoodustusega pensionikindlustust pakkuvad kindlustusseltsid enam kui 15 000 lepingut, praegu on lepinguid ligi 25 000. Preemiaid laekus mullu 117 miljonit krooni. Tulumaksusoodustuse tõttu peab riik seega tagastama kindlustusvõtjaile enam kui 30 miljonit.

Kui kolmanda sambaga seotud kulutused riigi jaoks piirduvadki tulumaksutagastusega maksete pealt, siis teise samba käivitamine neelab riigilt sadu ja võimalikult koguni miljard krooni. Kui kogumispensioni seadus sel aastal vastu võetakse, siis langeb sellest tulenev kulude kasv kokku samuti raha neelavate muutustega esimeses sambas ehk riiklikus pensionis, mille tõstmine on plaanis.

?Kulutused esimese samba pensionile selguvad pärast valitsuse otsust märtsis,? uskus Nestor. Tema sõnul on võimalik võtta ka laenu, katta kulud sihtotstarbelise sotsiaalmaksu kaudu või kokkuhoiu abil muudes sfäärides.

Rahandusminister Kallas on pidanud võimalikuks mitut kulude katmise võimalust, millest tõenäolisemaks osutub veidi enam kui miljardi krooni suuruse stabiliseerimisreservi kallale minek.

juhtkiri Valitsus paneb noortele kõrgema maksukoorma

küsitlus Kas II sammas peab tööturule sisenejaile olema kohustuslik?