Sõltumatu test tõestas diisli halba kvaliteeti

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) ettevõtetesse tuuakse endiselt iga nädal autosid, millede mootorid on purunenud ebakvaliteetse kütuse kasutamise tagajärjel. Et saada selgemat pilti, mida meie tanklates müüakse, võttis AMTEL Tarbijakaitse Ameti abiga enamikust Tallinnas tegutsevate kütusemüügikettide tanklatest kütuseproovid ja saatis need analüüsiks Belgia sõltumatusse laboratooriumisse. Kokku läksid Belgiasse proovid tosina kütusemüüja pakutava kütusega.

Diiselkütuste osas on tulemused selgunud, bensiinianalüüsi tulemused laekuvad lähiajal. Kui muude näitajate osas ei olnud tulemused mootorite rikkeohu seisukohalt eriti halvad, siis määrimisomadused ei vastanud tervelt pooltel juhtudel nõuetele. Kuna aga just see näitaja on mootorite eluea seisukohalt üks tähtsamaid, tuleb tõdeda, et olukord meie kütuseturul on tõepoolest halb.

Võrreldes eesti suurimate tanklakettide kütuseanalüüse, võib esitada küsimuse, miks kütuse maaletoojad Statoil ja Hydro Texaco ei markeeri oma diislikütust eurodiisliks. Vähemalt proovi võtmise päeval ja nendes tanklates vastas diiselkütuse kvaliteet euronõuetele. Tõsi küll, väävlisisaldus oli neis veidi üle euronormi, mistõttu on tõepoolest veidi ennatlik sellele EURO-silti lisada, kuid vähemalt Eesti mõistes oli tegemist igati korraliku kütusega, mis vastab meil müüdavate sõidukite vajadustele. Ja kuna seda kütust müüdi tavaliste hindadega, ei saa võtta kuigi tõsiselt väidet, et eurokütuste hind on meie tarbijale vastuvõetamatu.

Neste Futura diisel vastas vaid Eesti tavalise (DS ja DT) diiselkütuse nõuetele, ehkki müügisalongis olid saadaval reklaamlehed, kus väideti, et see kütus vastab EN 590 normidele. Määrimisomadused olid normidest kehvemad Lukoili, Milistoili, Petkami ja OÜ Truveks tanklates.

Seni oli kütuse maaletoojatel võimalik pugeda nö seadusetuse taha. Kuna vabariigi kütuselaborites puudusid vastavad mõõteseadmed, ei nõutud majandusministeeriumi loal kuni 1. jaanuarini 2001 määrimisomaduste testimist maaletoomisel. Mis aga mõistagi ei tähenda seda, et näitaja tohiks erineda normides kehtestatust.

Kütuseproovide võtmisel nõudsime tanklates ka vastavussertifikaatide esitamist (tankla mahutis oleva kütuse analüüsi tulemusi kajastav dokument). Taas olime koos tarbijakaitse esindajatega sunnitud tõdema, et üldjuhul ei vastanud seal sisaldunud andmed meie analüüsi tulemustele ja tihti ei lubanud vormistus lugeda neid dokumentideks, millega tõestatakse kütuse kvaliteeti.

Alates 1997 aasta algusest tohib Eestis registreerida (omistatakse tüübikinnitus) ainult euronõuetele vastavaid uusi sõidukeid. Selliste sõidukite mootorites tohib kasutada vaid vastava kvaliteediga kütuseid ja kui toote kasutaja, ehk autoomanik on rikkunud tehase ettekirjutust (olgugi, et kasutajast mitteolenevatel põhjustel), siis ei pruugi tekkinud rike minna garantii alla nagu ka iga teise kauba puhul.

Alates 01. juulist 2000 kehtivad Eestis uued vedelkütuste normid. Osaledes nende väljatöötamisel, saavutas AMTEL, et euronõuetele vastavate autode tarbeks määratleti normatiivaktis bensiinid 95 EURO, 98 EURO ja diiselkütused DS EURO ning DT EURO, mis igakülgselt vastaksid uute autode tehnilistele nõuetele ja tarbijal oleks võimalus täita tehase ettekirjutusi.

Meie üllatuseks jäid sellise markeeringuga kütused Eesti turule aga ilmumata, ehkki diislikütuse osas vastasid neist kaks peaaegu normidele.

Autor: Jaak Uudla