Uudised
Sulev Oll
28. veebruar 2001 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigi raha kontrolli all

?Tihase trollipeatuses elab üks pätt mees,? kirjutab üks raiskamisest teataja, kelle nime või e-posti aadressi ei pea rahandusministeerium vajalikuks avalikustada.

Raiskamisest teatamisel võibki anonüümseks jääda. Nime lisamise võimalus on küll olemas, aga sellele on sulgudes lisatud ?soovi korral?.

Samas on vihje juurde jäetud meiliaadress ärgitanud ministeeriumi töötajaid vihjajaga kontakti astuma, raiskamise üle täpsemat aru pärima. Paari teate põhjal on ministeeriumis alustatud täpsemat uurimist.

Raiskamisteadete küsimise idee üks autoreid on rahandusminister Siim Kallas, kes soovis hakata riigi raha kasutamise otstarbekuse kohta küsima nõu mittetulundussektorilt. Eelmisest suvest avatud raiskamisteemalise internetilehekülje idee pärineb aga rahandusministeeriumi nõunikult Daniel Vaarikult.

?Raiskamisteated kergitavad natukene katet tegelikult pildilt,? kommenteeris Vaarik ettevõtmise kasutegurit. Vaariku sõnul konkreetseid vihjeid kontrollitakse, ülevaate vihjetest saavad rahandusministeeriumi kantsler, mõned eelarve koostajad ja ka mitu osakonnajuhatajat.

Soovitan kontrollida riigi julgeolekuvaru hoidmiseks kulutatavaid summasid. Eriti tervislik on neid võrrelda 1999. aasta numbritega. Aasta 2000 läks skandaalita, uuel aastatuhandel ei ole selles kindel.

Kruusateede remont Lõuna-Eestis bussiliikluse alustamiseks rongiliikluse lõpetamisel. Kas tõesti on vajalik purustatud kruus vedada lumega segamini ja veel kinnisõidetud lumele!? Mõelge!

Raha raiskab riik sellega, et erinevad valitsusasutused või valitsusasutuste hallatavad riigiasutused tellivad eraldi BNSi uudiseid. Tuleks osta tsentraliseeritult.

Minu ettepanek riigieelarve suurendamiseks oleks kehtestada tollimaks riigist välja veetavale toorpuidule. See aitaks täita riigikassat, säästaks loodust ja arendaks puidutööstust.

Nii palju, kui mina olen tutvunud riigieelarvega, arvan, et enamus raha kulutatakse õigesti. Aga mulle teeb muret see, et võetakse rongid ära. Kas Te tõesti arvate, et nii on tasuvam?

Mõttetu raharaiskamine on haridusministeeriumi kolimine Tartusse. Kes kindlustab, et järgmine haridusminister ei koli Tallinna tagasi?

Täiesti mõttetu on Eesti riigil omada sõjaväge. Piisaks piirivalvest ja mõnest politseiväeosast. Ise teenisin 1985?1987 BAMil raudteevägedes.

Mulle tundub, et üks suur raiskamine on riigiasutuste töötajate puhkuse pikkus 35 päeva. Tundub, et 28 päeva on piisav aeg väljapuhkamiseks.

Ei saa aru, miks on maakonnavalitsustes nii palju ametiautosid. Aitaks kahest autost: üks maavanemale, teine, üldkasutatav, ülejäänud tegelastele.

Tallinnast kaugemates maakondades võib märgata pilti, kus hommikul vuravad riigiametite sõidukid üksteise järel Tallinna poole. Kas maavalitsuses poleks võimalik koordineerida oma maakonnas olevate riigiasutuste sõite?

Lõpetada omavalitsusametnikele valla sõiduauto kasutamisel erisoodustuse maksmine valla eelarvest. (Paistu vald)

Rahandusministeerium tegi ise riigihanke ühe sõiduauto ostmiseks. Hanke tehnilised tingimused olid kuidagi kahtlaselt sarnased Volvo S80 tehniliste andmetega. Samas pakkus AS Mariine Auto näitajatelt väga sarnast autot, mille hind on üle 70 000 krooni odavam. Kuidas põhjendate sellist raiskamist?

Kahtlusi tekitab Eesti Instituudi kui kultuuriministeeriumi eelarvest finantseeritava institutsiooni otstarbekus. Endise EI töötajana julgen öelda, et selle asutuse põhitegevus on oma töötajatele tagada lõbus elu, kuhu kuuluvad välisreisid ja mõttetult kallis kontor vanalinnas.

Täielik raharaiskamine on keskkonnaministeeriumile raha eraldamine istikute ostmiseks välismaalt. Setumaal, kus saaksime ise istikuid kasvatada, on enamik põldusid söötis.

Praegu saadab maksuamet maamaksu maksmise teated korterelamutesse igasse korterisse eraldi. Samas võiksid nad saata ainult ühe ümbriku korteriühistule, mis omakorda jagaks summa ise laiali.

Väikestes riigiasutustes ei ole vaja omada koristaja kohta, vaid piisaks poolest kohast. Tean, et kohalikus riigiasutuses koristatakse kolm korda nädalas umbes 1 tund enne tööd ja kõik on korras.

Üks suuremaid raiskamisi on praegu Saare vallas Koseveski külas. Võetakse töö ette, aga ei lõpetatagi ära.

Siia saadetud kommentaarid peaksid olema avalikud. See, kui ainult rahandusministeerium jälle justkui midagi teada saab, ei aita eriti teisi.