Mulgid pakuvad Statoilile katust

Pilkupüüdvaid ja tavapärast automaattankla välimust eiravaid Statoili kiirbensiinijaamasid valmib sellel aastal Balti riikides 25. Tanklakatused toodab Norra kütusefirmale Viljandi Metallitööstus, kelle proovitöö osutus kvaliteetsemaks kui lõppvooru jõudnud Leedu firmal. ?Lepingu maht peaks olema umbes 50?60 miljonit krooni,? ütles aktsiaseltsi Viljandi Metallitööstus nõukogu esimees Jaak Sulg. Tema sõnul teeb firma Läti ja Leedu tanklatele vaid varikatused, kuid neli Eesti tanklat ehitab valmis tervenisti. Iga Eestisse rajatava tankla maksumus peaks Sule hinnangul olema 2,5?3 miljonit krooni, mis nelja tankla puhul teeks kokku 10?12 miljonit. Maikuus alustab Statoil uue suure konkursiga, et selgitada välja firma, kes toodab automaattanklate varikatused sajale Skandinaaviasse püstitatavale kiirbensiinijaamale. Jaak Sulg tõdes, et kuigi Balti riikide konkursi võit ja 25 tanklakatuse leping on taskus, ei tähenda see kergemat Skandinaavia konkurssi.

?Rinda tuleb pista kohalike tegijatega, keda Statoil võib eelistada,? arutleb Sulg. Samas teab ta, et hinnapakkumistes suudab Viljandi Metallitööstus vägagi konkurentsivõimeline olla. ?See on sisetundega mängimine,? naerab ta. ?Kõige rohkem tuleb karta vast Leedu firmat, keda me kord juba võitsime,? räägib Viljandi Metallitööstuse juht.

Statoil on oma 1-2-3 automaatbensiinijaamade turuletulekuga hiljaks jäänud. Nüüd püütakse mahajäämist tasa teha pilkupüüdvate disainilahendustega. Balti riikide 1-2-3 tanklate välisilme taga on arhitektid büroost Luhse & Tuhal. Saja Skandinaaviasse püstitatava tankla konkurss pole Sule sõnul eestipärane hankekonkurss, vaid läbirääkimispakkumine. ?Pakkumisi analüüsitakse väga põhjalikult ning konkursil osalejad saavad kõiki oma lahendusi põhjendada,? kiidab Sulg norrakate stiili. Samas võib konkurss lõppeda ka sellega, et projekt pannakse tagasi lauasahtlisse.

Suurte ja uhkete projektide kõrvalt on Viljandi Metallitööstusel olnud mahti ka kodukandi elujärge toetada. Suursponsoriks ollakse Viljandi naisvõrkpalluritele.

Viljandi Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu tuletab meelde jõulukinki, mille Viljandi Metallitööstus kogudusele tegi. Ilma tasu nõudmata aidati kirikul tööle saada kellamäng, mis lammutati nõukogude ajal.

Estonia teatri katuseharjatorne tehes loobus VMT tulust. Küsiti vaid nii palju tasu, kui materjalile kulus. Sule sõnade kohaselt küsiti teatrimaja ühe 4 meetri kõrguse ning 2,8meetrise diameetriga katuseharjatorni eest 120 000 krooni, mis ongi selle tegelik väärtus. ?Vahel võib üks ettevõte seda endale lubada,? naerab Jaak Sulg.