Pruugitud autode äri koondub esindustesse

Kui inimesel on taskus näiteks 50 000 krooni ning tahab enda päevinäinud neljarattalise veidi kobedama vastu vahetada, siis vana hea kombe kohaselt läheb ta Tallinnas esmalt Kadaka teele, kus alles mõni aasta tagasi oli terve nädal avatud müügiplatsidel Saksamaalt toodud autode uputus.

Paraku ootab teda ees sootuks teistsugune vaatepilt. Autode hulk on kokku kuivanud, nagu oleks keegi rahajõmm sealt tund aega tagasi üle käinud ja iga vähegi korralikuma auto ära ostnud. Platsidel on vaikne, vaid mõni üksik uudistaja käib mõtlikult ringi, ja midagi leidmata lahkub peagi. Autod tunduvad kahtlaselt läikivad ja näpuga värvkatet katsudes on tunda sisse kuivanud tolmukübemeid, mis annavad vihje kunagisest avariist. Ja kui mõne auto kohta tekib konkreetsem küsimus, peab olema üsna järjekindel leidmaks inimest, kes autode kohta midagi öelda oskaks. Ka müüjad on üsna ükskõiksed, justkui teades, et niikuinii kaubaks ei lähe. Tagatipuks selgub, et autol pole võtmeid, hinda ei saa tingida, ja üleüldse ? omanik on hoopis keegi kolmas, keda müüja ei tunne. Saksamaalt toodud odavate autode äri on pealinnas ilmselgelt otsi kokku tõmbamas.

Veidi vilkam tegevus käib kilomeeter edasi, Mäekalda tänavas, kus autosid rohkem, uudistajaid samuti ja ka äri tehakse. Aga seal on autode hinnad valdavalt juba üle 100 000 krooni ja odavamatest leiab vaid mõne üksiku.