Pensionikindlustus saab seaduselt hoobi

Pangaliidu hinnangul tõmbab pensionireformi kolmandale sambale piduri peale riigikogus arutlusele tulev seadus, millega eraisik saab riigilt tagasi tulumaksu eluasemelaenu intressidelt, pensionisäästudelt ja koolituskuludelt, mis jäävad alla 50 000 krooni. Seadusemuudatus puudutab ligikaudu 3000 inimest ja arvestada tuleb seda alles ülejärgmise aasta tuludeklaratsioone täites.

50 000kroonise tulumaksu tagasiarvamise piiri saab kätte, kui laenata eluaseme ostmiseks 400 000 krooni. Sellist raha läheb Tallinnas vaja keskmise kolmetoalise korteri ostmiseks väljaspool Lasnamäge.

?Eluasemelaen lööb limiidi lukku,? ütles Priit Potissepp Hansapanga Kindlustusest. ?Korterit ostes muutub inimese elukvaliteet kohe. Pension tundub enamikule kauge tulevikuna.?

Pensionikindlustuse müüjad on leidnud kliente, kasutades argumenti, et riik maksab tagasi tulumaksu pensionifondi tehtud investeeringutelt. Pensionifondi raha paigutades on oma tuleviku kindlustanud umbes 20 000 inimest, seega pole pensionreformi kolmas sammas veel õiget hoogu sisse saanud.

Pangaliidu hinnangul peaks 50 000kroonise piirangu alt vabastama pikaajalised säästud pensionipõlve kindlustamiseks, sest juba praegu piirab kolmanda samba pensionisääste klausel, mille järgi riik maksab tagasi tulumaksu investeeringutelt, mis ei ületa 15 protsenti sissetulekust.

Rahandusministeerimi nõuniku Madis Mülleri ütlust mööda on riik pensionisääste seni liiga palju maksusoodustustega toetanud. ?Enam pole küsimus pikaajaliste säästude soosimises iga hinna eest, pensionireformi teine sammas peaks sääste piisavalt tooma,? ütleb Müller.

?50 000 limiidi kehtestamine on halb signaal kõigile investoritele, et Eesti maksusüsteem on heitlik,? ütles Ühispanga Elukindluste juhatuse esimees Indrek Holst. ?1998. aastal soositi pensionikindlustust, enam mitte. Sama võib juhtuda ettevõtete kasumi maksuvabastusega.?

Nii Indrek Holsti kui ka Priit Potissepa hinnangul ei peaks riik maksma tagasi luksuselamute ehituseks võetud laenude intressidelt makstud tulumaksu, kuid võiks toetada väiksemate 1,5 miljoni krooni ringis maksvate ühepereelamute ostu.

?Seadus soodustab abiellumist,? ütles Potisepp. Liites kaks 50 000kroonist limiiti saab pere peale tagasiarvestuste piiriks 100 000 krooni.

50 000 krooni piir puudutab ka sadu kõrge õppemaksuga erakõrgkoolides õppivaid noori, kes on ostnud eluasemelaenuga korteri või maja.