Malle Eenmaa: ma lähen kinni Maapanga sünni, mitte surma pärast

Parandame nüüd kohe ühe vea. Fondi raha ei ole keegi kusagile paigutanud, see on laenuvõtjate ehk põllumeeste käes. Tegemist oli nõudega, mis tõsteti panga bilansis ühelt realt teisele. Selle tulemusel ei halvenenud mingilgi määral võlanõudja seis. Ettevõtte pankroti korral toimub sellise nõude rahuldamine tavalises korras. Nii et fond võib selle raha pangast tagasi küsida.

Minu töökoha ja selle otsuse vahel pole mingit seost. Äriühingu nõukogu võib juhatuse igal hetkel tagasi kutsuda. Panga nõukogu nii minuga ka tegi. See, et uus nõukogu valis mind uuesti juhatusse, on juba järgmine aste. Riigikohus ütleb nüüd, et kui pank poleks omavahendeid täis saanud, tulnuks see likvideerida.

Aga ka pankrotis või likvideeritaval ettevõttel on juhatus. Ma oleksin võinud täpselt samamoodi edasi töötada. Muide, teistes pankades olid tollal palju kõrgemad palgad ja ma oleksin võinud ka mõne muu samaväärse töökoha leida. Aga ma tundsin end vastutavana 700 töötaja ja 200 000 kliendi ees. Uues juhtkonnas ei olnud ainsatki panganduse asjatundjat.

Olete säilitanud oma rahuliku ja rõõmsa oleku vaatamata sellele, et homme-ülehomme ootab ees vanglatee ja sellest ei ole enam pääsu.

Mis oleks kasu sellest, kui ma kusagil nurgas nutaks? Pealegi ei tea ma, kas just see hetk ongi minu elus kõige hullem. Kui 1996. aasta algul sain teada, et panga bilansis on ligi 30 miljoni krooni suurune auk, polnud see mulle kindlasti kergem üle elada. Olen selle ajaga lihtsalt karastunud.

Teil oleks olnud võimalik vangi minekut ka edasi lükata?

Jah. Minu advokaat rääkis armuandmispalve esitamise võimalusest. Aga ma ei saa kirjutada presidendile, et kohtu otsus on õige, sest see ei ole õige.

Olete vanglasse minekuks valmis?