• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna börsi ja rahandusministeeriumi esseevõistlus " Enne targaks, siis rikkaks"

    Kõrgepalgalised ja auväärsed ametid eeldavad alati suurel hulgal teadmisi. Kes meist ei sooviks Bill Gates?i või George Bush?i kombel dollarihunnikutes kümmelda. Järelikult rajavad just teadmised tee, mis viivad tähtede ja rikkuse juurde.
    Leidsin hiljuti oma vanavanaema salmiku, mille esikaanel oli suurte punaste tähtedega kirjutatud: ?Tarkus tarviline vara, õpi hoolega!? Sellest võib järeldada, et juba üle-eelmise sajandi lõpul väärtustati haridust ning teati, milliseid hüvesid see endaga kaasa toob ? parem ühiskondlik positsioon, suurem võim oma kaaskondlaste üle ja lahedam äraelamine.
    Minu vaarema õppis sellest lausest ja kuigi tollal polnud vaese talulapse koolitamine kerge, omandas ta kõrghariduse ja tõi oma pere vaesusest välja. Perekonna hilisemat ühiskondlikku positsiooni kinnitab ka fakt, et Kesk-Eestis asub praegugi Säästla küla, kuigi viimane ja ainus sellenimeline isik, kes seal elanud, oli minu vanavanaema. Minu vaarema oli kooli minnes küllaltki halvas majanduslikus seisus. Vist oligi see põhjuseks, miks lõpetas ta ülikooli cum laude. Paks rahakott võib mõnikord õppimist segada. Inimene ei suuda ennast kahe asja vahel jagada, eriti siis, kui üheks neist osutub raha. Kui krabisev taskus, tundub meri põlvini olevat ja õppimine ununeb sama ruttu, kui kaob vaateulatusest vormeliauto. See sunnib poodides kolama ja tarbetut rämpsu kokku ostma, veab noori üritustele, kuhu sisenemine keelatud ning tekitab kahtlasi sõpru. Raha on kiire kaduma, kui pole teadmisi selle juurde tegemiseks. Ühel hetkel on kõik nn sõbrad kadunud ja turjal lasub kahtlus, et osati oma elu ära rikkuda. Iseenesest mõistetavalt katkestati ?suure rikkuse? ajal haridustee ja nüüd ollakse vaene nii varalt kui vaimult. Tulemus on kurb ? lisandub veel üks elu hammasrataste vahele jäänud isik, kellel ei jää suures vaesuses üle muud kui metanoolipudelist lohutust otsida.
    On ka selliseid noori, kes püüavad kooli kõrvalt tööl käies oma nullilähedast finantsseisu parandada. Iseenesest tänuväärt üritus, kuid hakkama saavad sellega vähesed. Edu kroonib lahtise peaga ning kohusetruid õpilasi, kellel jätkub kainet mõistust pearõhk asetada siiski õppimisele, et tulevikus tänu teadmistele karjääriredelil kõrgeimale astmele jõuda.
    Minu kolmeaastane tädipoeg tuli ühel päeval koju ja rääkis tähtsal ilmel, et tema ei pea kooli minema, kuna tema ostab endale tunnistuse. Karmid sõnad eelkooliealise suust, kuid siiski peitub neis tõetera. Kas me oleme siis tõesti jõudnud oma arengus sinnamaani, et raha eest on võimalik osta kõike, isegi lõputunnistust? Jääb üle vaid loota, et inimesed austavad siiski veel meie haridussüsteemi ja haridust ning jätkavad teadmiste omandamist vanamoodsal kombel õppides, mitte ei kasuta selleks krabiseva paberi kaasabi. Tarkus peab suunama inimest rikkuse poole, mitte vastupidi.
    Inglise filosoof Bacon ütles kunagi: ?Parem on olla tark rikkur kui rikas tark. Esimene kõigepealt mõtleb ja siis investeerib, teine investeerib, kaotab raha ja alles siis hakkab mõtlema.? Järelikult on teadmised need, mis panevad maailma liikuma ning raha lihtsalt tõukab aeg-ajalt hoogu juurde. Pelgalt rikkusest pole mingit kasu. Vaid tark inimene oskab selle endale kasulikuks teha. Vaid tark inimene võib saada tõeliselt rikkaks.
    Reena Säästla võitis börsi ja rahandusministeeriumi esseekonkursi vanemas vanusegrupis
    Autor: Reena Säästla
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.