Tolliametnike palgad jäetakse 2000. a tasemele?

Eesti Toll kogub maksuhaldurina ca 40 riigimaksudest ning seega on tal Riigikassa täitmisel oluline osa. Samal ajal on tollitöötajad ühed väiksema ametipalgaga riigiametnikud.

2001. a on Tallinna tollitöötajate keskmine sissetulek vähenenud 800?1000 krooni ühe ametniku kohta, s.t reaalpalk on vähenenud ca 15?17. Inflatsiooni määr sel aastal on 5,8?6. Seega on tolliametniku reaalne tulu tänavu vähenenud 20?23. See on eriti tuntav ametnikel, kelle palgaaste on 21 või madalam. Seoses elektienergia kallinemisega aastal 2002 (30?60) on inflatsiooni määraks oodata vähemalt 5(mõnel hinnangul ka kuni 10). Seega pole ilmselt õige ka rahandusministeeriumi prognoositud inflatsiooni määr 3,8.

Riigikogus tuleb teisele lugemisele 2002. a riigieelarveseaduse eelnõu. Valitsus on tolliametnike palkadeks 2002. a planeerinud 112,38 mln krooni ehk pea sama palju, kui see oli 2000. a. Selleks aastaks eraldati tolliametile töötasude maksmiseks 100,243 mln krooni. Seega vastupidiselt üldsisele suundumusele riigiametnike töötasustamisel vähendati tollitöötajatele makstavat palka 2001. a ligi 12 võrreldes mullusega. Edukustasuks mõeldud 5 mln saatusest ei tea tolliametnikud midagi. Riigiametnike palgad peaksid 2002. a tõusma ca 10. Tolliametnike puhul saab aga rääkida üksnes palkade jäämist heal juhul 2000. a tasemele ehk mingit palgatõusu ei tule.

See on vastuolus Läänemere tollikonverentside seisukohtadega. Selleks, et tagada oma töötajatele elementaarsed tingimused inimväärikaks eluks (vaesuse piiriks loetakse 4 USD päevas, s.o 2100 krooni neto kulutamist uhe inimese kohta kuus) taotles tolliamet palgafondiks 118,74 mln krooni. Võttes aluseks tolli osatähtsuse ja rolli riigi majanduse edendamisel ning Läänemere tollikonverentside lõppkomunikeede seisukohad, tuleb taotlus heaks kiita. Tollitöötajate rahulolu on Eesti majanduse normaalse funktsioneerimise alus.