Töölubade puudumine pärsib palkmajade eksporti Saksamaale

Kui 1999. aastal moodustas kokkupandavate puitehitiste eksport Saksamaale 71 protsenti, siis eelmisel aastal 59 protsenti. 1999. aastal müüdi Saksamaale kokkupandavaid puitmaju 270 miljoni krooni eest, 2000. aastal 290 miljoni krooni eest.

Eesti ühe suurema palkmajatootja Harjumaal asuva ASi Palmatin müügijuhi Jaan Köönvere sõnul pole Saksamaa nende jaoks enam oluline turg. ?Seal ei saa ise suuri palkidest elumaju püstitada,? põhjendas Köönvere. ?Meie põhituruks on kujunenud Hispaania ja Prantsusmaa, kus oleme ka oma kaubamärgi registreerinud.?

Saksamaa valitsus ei anna juba aastaid Eesti palkmajatootjatele majade püstitamiseks töölube. Keeldumisega kaitseb Saksamaa oma ehitusturgu odava Ida-Euroopa tööjõu eest. Töölubade keeld ei laiene puitkarkasselemente ja ruumelemente tarnivatele firmadele.

Eesti ühe suurema, Valgamaal asuva palkmajatootja ASi Ritsu juhataja Ants Randmaa sõnul ei anna sakslased töölube kadeduse tõttu. ?Maja püstitamisest saadav kasum on suurem kui maja valmistamisest saadav kasum,? rääkis Randmaa eelmisel nädalal Leipzigis toimunud ehitusmessil. ?Norras saame näiteks ametlikud tööload probleemideta.? Randmaa hinnangul pole Eestis riiklikul tasemel piisavalt Saksamaa töölubade probleemiga tegeletud.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse avalike suhete juhi Aili Ohlau sõnul ei aita enam ka riiklikul tasemel lobby-töö. ?Saksamaa on juba üle aasta tagasi deklareerinud, et suhtub kõikidesse Euroopa Liitu mittekuuluvatesse riikidesse ühtemoodi,? ütles Ohlau ja lisas, et seega pole meie jaoks mingeid muudatusi Saksamaa töölubade osas oodata enne Eesti ELiga liitumist.

Palkmajatootjate hinnangul ei pruugi Euroopa Liiduga ühinemine kohe probleemi lahendada. ?Liitujaid riike on ähvardatud tööjõu vaba liikumise piiranguga,? seletas Eesti ühe suurema palkmajatootja, Elvas asuva ASi RPM juhataja Enno Kuldkepp eelmisel nädalal Leipzigi messil. ?See heidaks meid kõrvale võrdväärsest konkurentsist näiteks soomlastega.?

Kuldkepi sõnul on enamik Saksamaale palkmaju eksportivaid firmasid olnud sunnitud leidma töölubade probleemile lahenduse. ?Saadame Saksamaale aeg-ajalt meistri, kes juhendab sakslastest brigaade meie palkmajade püstitamisel,? rääkis Kuldkepp. ?Kui aga tööluba mitteomav juhendaja maja püstitamisel ise käe külge paneb, võib vahelejäämisel järgneda ränk trahv.?

Kuldkepi kinnitusel jäid RPMi töömehed kolm aastat tagasi Saksamaal vahele loata töötamisega. Kuna RPM suutis näidata, et töömeeste palk on väike ning nad ei suuda suurt trahvi ära maksta, piirduti meestele kaheks aastaks Saksamaale sissesõidukeelu andmisega.

Eesti puitmajatootjatel algas koostöö Saksamaa hulgimüügifirmadega enam kui kaheksa aastat tagasi. Selle aja jooksul on peamiselt Lõuna- ja Lääne-Saksamaale eksporditud kümneid tuhandeid palkmaju.