Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töölubade puudumine pärsib palkmajade eksporti Saksamaale

    Kui 1999. aastal moodustas kokkupandavate puitehitiste eksport Saksamaale 71 protsenti, siis eelmisel aastal 59 protsenti. 1999. aastal müüdi Saksamaale kokkupandavaid puitmaju 270 miljoni krooni eest, 2000. aastal 290 miljoni krooni eest.
    Eesti ühe suurema palkmajatootja Harjumaal asuva ASi Palmatin müügijuhi Jaan Köönvere sõnul pole Saksamaa nende jaoks enam oluline turg. ?Seal ei saa ise suuri palkidest elumaju püstitada,? põhjendas Köönvere. ?Meie põhituruks on kujunenud Hispaania ja Prantsusmaa, kus oleme ka oma kaubamärgi registreerinud.?
    Saksamaa valitsus ei anna juba aastaid Eesti palkmajatootjatele majade püstitamiseks töölube. Keeldumisega kaitseb Saksamaa oma ehitusturgu odava Ida-Euroopa tööjõu eest. Töölubade keeld ei laiene puitkarkasselemente ja ruumelemente tarnivatele firmadele.
    Eesti ühe suurema, Valgamaal asuva palkmajatootja ASi Ritsu juhataja Ants Randmaa sõnul ei anna sakslased töölube kadeduse tõttu. ?Maja püstitamisest saadav kasum on suurem kui maja valmistamisest saadav kasum,? rääkis Randmaa eelmisel nädalal Leipzigis toimunud ehitusmessil. ?Norras saame näiteks ametlikud tööload probleemideta.? Randmaa hinnangul pole Eestis riiklikul tasemel piisavalt Saksamaa töölubade probleemiga tegeletud.
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse avalike suhete juhi Aili Ohlau sõnul ei aita enam ka riiklikul tasemel lobby-töö. ?Saksamaa on juba üle aasta tagasi deklareerinud, et suhtub kõikidesse Euroopa Liitu mittekuuluvatesse riikidesse ühtemoodi,? ütles Ohlau ja lisas, et seega pole meie jaoks mingeid muudatusi Saksamaa töölubade osas oodata enne Eesti ELiga liitumist.
    Palkmajatootjate hinnangul ei pruugi Euroopa Liiduga ühinemine kohe probleemi lahendada. ?Liitujaid riike on ähvardatud tööjõu vaba liikumise piiranguga,? seletas Eesti ühe suurema palkmajatootja, Elvas asuva ASi RPM juhataja Enno Kuldkepp eelmisel nädalal Leipzigi messil. ?See heidaks meid kõrvale võrdväärsest konkurentsist näiteks soomlastega.?
    Kuldkepi sõnul on enamik Saksamaale palkmaju eksportivaid firmasid olnud sunnitud leidma töölubade probleemile lahenduse. ?Saadame Saksamaale aeg-ajalt meistri, kes juhendab sakslastest brigaade meie palkmajade püstitamisel,? rääkis Kuldkepp. ?Kui aga tööluba mitteomav juhendaja maja püstitamisel ise käe külge paneb, võib vahelejäämisel järgneda ränk trahv.?
    Kuldkepi kinnitusel jäid RPMi töömehed kolm aastat tagasi Saksamaal vahele loata töötamisega. Kuna RPM suutis näidata, et töömeeste palk on väike ning nad ei suuda suurt trahvi ära maksta, piirduti meestele kaheks aastaks Saksamaale sissesõidukeelu andmisega.
    Eesti puitmajatootjatel algas koostöö Saksamaa hulgimüügifirmadega enam kui kaheksa aastat tagasi. Selle aja jooksul on peamiselt Lõuna- ja Lääne-Saksamaale eksporditud kümneid tuhandeid palkmaju.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Majanduslanguse kartus pani investorid taas müüma
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.