Euroturule pääsu piirab tööjõud

Rõivatööstusfirma AS Ilves Extra tegevjuhi Arvo Kivikase kinnitusel pidurdab korralike tööinimeste puudus otseselt ettevõte arengut.

Ligi 100 miljoni kroonise aastakäibega firma, mis ekspordib Euroopa Liidu riikidesse 80 protsenti rõivatoodangust, võiks käibemahtusid korralike tööliste olemasolu korral vähemalt 10 protsenti suurendada. Euroopa Liidu turgude suhtes positiivselt häälestatud Kivikas võtaks hommepäev tööle projektijuhi ja kümneid õmblejaid.

?Meie jaoks annaks Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ka otsese rahalise kokkuhoiu, ainuüksi impordideklaratsioonide kadumisega säästaksime tuhandeid kroone, sest ostame materjali 16 riigist,? selgitas Kivikas.

Tartus tegutseva rõivatöösturi sõnul ei ole olemas üldretsepti, kuidas ja millega Euroopa Liidu siseturul läbi lüüa.

Kivikase sõnul on Ilves Extra enda positsioone Euroopas kindlustanud sellega, et firmasse on tööle palgatud võimalikult professionaalsed inimesed ning toodete puhul eelistatakse keeruliste ja ainulaadsete mudelite tootmist. Tehnika ostmisel eelistatakse teadlikult parimaid mudeleid, mille hinnasilte uuritakse firmajuhi kinnitusel pärast ostmist.

?Minu arvates on Eesti suurim probleem selles, et kui firmad on meil täna juba kapitalistlikud, siis inimesed ei ole veel selleni jõudnud. Mul on töötajale ainult kolm nõuet ? inimene peab tulema kainena tööle ja püsima sellisena kuni kella 16ni, tegema tööajal ainult tööandja antud tööd ning võtaks töölt lahkudes kaasa ainult isiklikud asjad,? rääkis Kivikas.

Tööjõu puudus tekitab teravaid probleeme ka masinatööstuses. ?Juba praegu nõutakse Soome saadetava keerukama metallkonstruktsiooni juurde selle mehe kutsetunnistust, kes selle valmistamisel osales,? tõi elust endast näite Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees ja ASi Eesti Talleks nõukogu esimees Jüri Riives.

Riivese sõnul takistavad Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse arengut ka finantsprobleemid ning majanduskeskkonna ebakindlus. ?Üldjoontes läheb konkurents järjest suuremaks ja monopolid hakkavad ka Euroopas järjest enam turgu mõjutama,? kommenteeris Riives.

Eesti standardikeskuse tegevdirektori Sven Kasemaa sõnul võiksid Eesti ettevõtjad Euroopa Liidu siseturule mõeldes arvestada sellega, et seal annab suure eelise see, kui tuntakse toodete ja teenuste rahvusvahelisi ning Euroopa standardeid.

?Standardite väljatöötamine võtab Euroopas aega neli aastat. Kui ettevõtja tunneb nende väljatöötamise ja seal esitusele tulevate nõuete vastu juba varem huvi, saab ta ajalise eelise ning võib oma tootmistegevust täpsemalt ette planeerida,? selgitas Kasemaa.

Suurt tulevikku ennustas Kasemaa standarditele riigihangete korraldamises. ?Standardi olemasolu vähendab juhtumeid, kus riigihankekonkursil on toote kirjeldus mitme lehekülje pikkune,? sõnas Kasemaa.

Euroopa Liidu siseturu teemad ning Eesti ettevõtjate võimalik osalemine Euroopa kaubaturgudel oli arutlusel eilsel seminaril ?Eesti ettevõtja Euroopa Liidu siseturul?, mille korraldajad olid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja euroinfo keskus ja Tallinna ettevõtlusamet.