Rehvivahetusega hakkas kiire

Talverehvid jagunevad kaheks: naastrehvid ja lamell- ehk naelata talverehvid. Rehvikaupmehed pakuvad valida väga erineva hinnataseme ja kvaliteediga ja nii uute, protekteeritud kui ka kasutatud rehvide vahel.

Uute lamellrehvide puhul tuleb teha vahet Skandinaavia ja Lääne-Euroopa turule mõeldud rehvide vahel. Esimesed on tõelised talverehvid, millel head pidamisomadused nii lumel kui jääl. Neid rehve iseloomustab madal kiiruseindeks (üldjuhul Q ehk 160 km/h), lamellitud turvisemuster (väikesed siksakid) ja pehme kummisegu. Põhjamaiste rehvide eelised tulevad esile temperatuuridel alla nulli ja need ei sobi aasta läbi sõiduks, kuna plusskraadide juures kuluvad nad väga kiiresti ja auto juhitavus muutub ebakindlaks. Puuduseks on ka see, et esimesel talvel on pidamisomadused ideaalsed, rehvide kuludes halveneb see aga kiiremini kui naastrehvidel.

Lääne-Euroopale mõeldud talverehvide puhul on tegemist universaalrehvidega, millel küll talverehvidele iseloomulik turvisemuster, kuid vähem lamelle. Samuti on nende rehvide kummisegu kõvem ja kiirusindeks kõrgem (üldjuhul H ehk 210 km/h). Pidamisomadustelt ei sobi sellised rehvid Eesti talve väga vahelduvasse kliimasse, kuid nendega on võimalik suvel sõita lõpliku kulumiseni.

Naastrehvid on toodetud arvestades põhjamaade talviseid ilmastikuolusid, neil on talverehvile iseloomulik turvisemuster, kuid on vähem lamellitud kui lamellrehvid. Kiiruseindeks on üldjuhul Q või T. Nagu nimigi ütleb, on rehvis naastud, mis suurendavad pidamisomadusi. Kui sõiduoskus talvistes tingimustes kesine, on naastrehv vaieldamatult parim valik, kuna see tagab ohutuse nii lumel kui jääl.

Naastrehvi miinuseks on veeremisel tekkiv müra ja probleemiks naastude väljalendamine. Rehvide eluiga ja pidamisomadused on otseses seoses naastude püsimisega rehvis.

Kui rahakott kannatab, tasub eelistada tuntud tootjate uusimaid mudeleid, kuna nendes on ühendatud uusim tehnoloogia ja pikaajalised testimiskogemused. Uued rehvid tekitavad vähem müra, naastud püsivad paremini sees ja pidamisomadused on võrreldes protekteeritud või vähetuntud tootjate rehvidega paremad.

Protekteeritud rehvi saab küll uutest umbes poole odavamalt kätte, ent tuleb arvestada, et kvaliteet sõltub karkassi kvaliteedist ja Eesti halbadel teedel võib kord juba kasutusel olnud rehv kergesti puruneda, kummisegu ei ole võrreldav uue rehvi kummiseguga ja seetõttu on mõistlikum kasutada sellisel juhul naastrehvi, mille pidamisomadusi kompenseerivad naastud.

Naastrehvid on soovitav osta ja paigaldada nädal või paar enne esimesi libedaid, et naastud korralikult oma pesadesse kinnituksid. Sellega pikeneb naastrehvi eluiga märgatavalt. Naastude ?sissesõitmisel? tuleb vältida äkkpidurdusi ja järske kiirendusi, sobilik sissesõiduperiood on 500?800 km.

Talverehvid on kohustuslikud 1. detsembrist 1. märtsini ja naastrehvidega võib sõita 15. oktoobrist 15. aprillini. Rahulikku sõidustiili harrastav ja ettevaatlik autoomanik võib oma kulunud lamellidega talverehvid kokkuhoiu mõttes jätta kevadel vahetamata ja need suvel siledaks sõita, ent õigem on siiski suve saabudes need suverehvide vastu välja vahetada. Ootamatutes olukordades (näiteks vihmas) võivad talverehvid käituda ettearvamatult. Mitte mingil juhul ei tohiks aga talveks oma autole alla osta pruugitud talverehve.

Autor: Raivo Mererand