Piirtähtaeg on kindlaks määratud mitmete soodustingimuste rakendamisele maa erastamisel ja korteriomandite seadmisel. Eluruumide erastamise seadus ütleb, et avaldusi korteriomandi seadmiseks saab esitada käesoleva aasta 31. detsembrini.

Palju segadust tekitas eelmise korteriomandiseaduse (KOS I), kehtetu 2001. aasta juulikuust, rakendussätete viimine eluruumide erastamise seadusesse. Vastavalt elamureformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse § 5 täiendati eluruumide erastamise seadust § 23 lg 2, mille kohaselt viiakse enne 2001. aasta 1. jaanuari algatatud korteriomandi seadmised lõpule enne 2001. aasta 1. jaanuari kehtinud korra alusel.

Korteriomandi seadmise algatamiseks loetakse eluruumide erastamise kohustatud subjekti, korteriühistu, eluruume vallasasjana omavate isikute või elamuühistu avalduse esitamist valla- või linnavalitsusele korteriomandi seadmiseks või maa ostueesõigusega erastamiseks. Sama paragrahvi lg 1 sätestab, et eluruumide erastamise seaduse § 215 ja § 218 jõustuvad 1. jaanuaril 2001. Nimetatud paragrahvid sätestavad korteriomandi seadmisel maa tasuta saamise alused erastatud eluruumide ja elamuühistutele kuuluvate elamute korral. Elamureformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse § 34 annab rakendussätte, et senise KOS I §de 16, 18 ja 24 kehtetuks tunnistamine jõustub 1. jaanuaril 2001. KOS I § 16 ja § 18 sätestavad soodustused korteriomandi seadmisel maa eest tasumisel. Sama seaduse § 24 kohaselt aga antakse maa tasuta § 16 ja § 18 sätestatud juhtudel kuni 31. detsembrini 2000. Seega tuleb iga korteriomandi seadmise avalduse menetlemisel väga täpselt määratleda, milline seadus kuulub selle lahendamise juures kohaldamisele. Sisuliselt tähendab see, et 31. detsembril 2000. aastal reguleeris korteriomandi seadmist eluruumide erastamise seaduse § 211 ? § 2112 ja § 23 (välja arvatud § 215 ja § 218, mis jõustusid 1. jaanuaril 2001) ning KOS I §d 16, 18 ja 24. KOS I § 24 sätestas aga maa tasuta saamise kuni 31. detsembrini 2000. aastal.

Erastatud eluruumide korral algatab korteriomandi seadmise üldjuhul eluruumide erastamise kohustatud subjekt omal initsiatiivil. Avalduse võivad esitada asutamisel olev või asutatud korteriühistu või eluruumi vallasasjana omav isik, kusjuures avaldus peab sisaldama taotluse ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramiseks. Tallinnas on linn kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt avaldused korteriomandite seadmiseks esitanud. Tähelepanelikud peaksid olema need korteriomanikud, kellele eluruumid või mitteeluruumid erastas mingi asutus või organisatsioon, mitte Tallinna linn. Linnavalitsuse infosaalist saab küsida infot esitatud avaldustest.

Autor: Lüüli Junti