Ühispank: palgatõus üllatab

Kuigi sedapuhku jäi keskmise palga number enam-vähem prognoositud vahemikku 5250-5300, oli see ometi selle vahemiku ülemises otsas. Kunsingu selgitusel on mõlemad, nii nominaal- kui ka reaalkasv (12.9 ja 6.5%) küll aeglaseimad sellel aastal, kuid suuremas plaanis neid vaadates pole midagi öelda - kasv on väga kiire. Arvestades majanduse jahtumist ilmselt isegi liiga kiire.

Kui vaadata üksikuid harusid, siis hakkavad silma suhteliselt madalad kasvunumbrid töötlevas tööstuses ja ka finantsvahenduses. Esimese puhul on selgelt tegu aeglustuvast välisnõudlusest tuleneva survega, teise puhul on põhjuseks ilmselt ka juba saavutatud kõrge tase, mis tähendab, et pole vaja oluliselt konkureerida teiste harudega tööjõu pärast.

Ühelt poolt tugevad reaalpalga numbrid muidugi toetavad majandust (sisenõudlust) praeguses üldiselt halvenevas situatsioonis, teisalt aga suurendavad survet ettevõtete marginaalidele ning kahjustavad konkurentsivõimet, kuna müügitulemused kipuvad palju aeglasemalt kasvama.

Ilmselt aeglustub reaalpalga kasv lähitulevikus üsna järsult, neljas kvartal võib olla veel 5-6%, kuid järgmiseks aastaks ootaks maksimaalselt 3-4% kasvu.

Palju sõltub muidugi ka tööpuudusest - reaalpalga kiire kasv võib olla tingitud tööpuuduse kasvust (madalama kvalifikatsiooniga töötajad kaotavad töö, alles jäävad suhteliselt paremini makstud inimesed) ja ka vastupidi - surve palkade tõstmiseks võib ka tööpuudust suurendada, kuna ettevõtted ei pruugi kõrgema palgataseme juures endale sama hulka tööjõudu värvata.

Seega - keskmise palga numbreid tuleks vaadata koos tööpuuduse numbritega, mis avaldatakse reedel - ootame kolmanda kvartali tööpuuduse numbriks 12.2%, mis jääb ilmselt selle aasta madalaimaks.