• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Noortele mõeldud euroraha kulus täiskasvanute koolitusreisidele

    Kahe aasta eest käivitus Haapsalus 3,4 miljonit krooni maksev noorsootööd edendav projekt Varjupool. Raha tuli Pharelt, soomlastelt ja Haapsalu linnavalitsuselt. Haapsallu jõudis sellest veidi üle 100 000. Soomlasest mäned?er paneb aga tasku ligi miljon krooni, kirjutab Lääne Elu.

    14. detsembril on projekt läbi ja pettunud näod vaatavad korraldajate poole.
    Haapsalu noorsootööd edendav projekt valmis Soomes. Euroopa Liidu osalus on 70% ehk 2,4 mln kr. Ülejäänu jagunes Haapsalu linnavalitsuse ja kolme Soome?partneri vahel. Haapsalu osalus oli linnavalitsuse finantsnõuniku Anne Valmeti sõnul 70 000 krooni (komandeeringud ja lastekeskuse maja halduskulu).
    Projekti eelarves on linnavalitsuse osalus aga millegipärast 400 000 kr.
    Eestlasi koolitavate soomlaste palgaks ja komandeeringuks kulub 2,9 mln kr. Mäned?er Kari Koskineni palk on peaaegu miljon krooni.
    ?Kahju, et Soome palgad on nii kõrged,? ütles Koskinen Lääne Elule. ?Igatahes makstakse palk suurelt jaolt Soome?poole rahast. Peamine kasusaaja on aga Haapsalu.?
    See väide näib ebaloogiline, sest soomlaste osalus projektis on 600 000 kr.
    Koskinen selgitas, et raha ei olnudki mõeldud lastele. Projekti peaidee oli luua kohaliku noorsootöö struktuur.
    Varjupoole koordinaator Eestis on Elina Kivinukk, kes saab kinnitamata andmeil 7000 kr kuus. Ise ta oma palga suurust ei öelnud.
    Pärast Varjupoole projekti lõppemist peaks seda tööd jätkama mittetulundusühing ?nb?. Selle ühingu tööd koordineerib kaks tegevusjuhti: Kristi Liivet ja Serli Küünarpuu. Kummagi kuupalk on 3500 kr.
    Linnavalitsuse vanemnoorsootöötaja Ott Rootare saab linnavalitsusest 5700 kr. Mis tööd ta teeb? Kuula ja imesta!
    ?Minu ülesanne on kaardistada Haapsalu noorsootööga tegelevaid organisatsioone, et luua noorsootööregister. Kaardistamise põhimõtteid pole aga veel välja töötatud,? selgitas Rootare.
    Varjupool koolitas Haapsalu vabatahtlikke noorsootöötajaid. Kivinuki sõnul oli Eestis viis ja Soomes kolm koolitust 60 vabatahtlikuga.
    Haapsalu koguduse noortejuht Lydia Salumäe meenutas koolitust Soomes süümepiinaga. ?Arvan, et vabatahtlikud leppinuksid lihtsama vastuvõtuga ja näinuksid raha kasutamist mujal,? ütles ta.
    Mõned koolitusel käinud tunnistasid, et Soome lektorid rääkisid ammutuntud tõdesid, pahatihti oli mõni lektor vindine.
    Soome spetsialistid käivad Eestis vähemalt kord kuus. Tihedamini käivad Eestis projektijuht, raamatupidaja ja mäned?er. Iga komandeeringupäeva eest kasseerivad nad üle 6000 krooni.
    Haapsalu sai Varjupoolest 100 000 krooni. Sellega sisustati töötegijate kontor lastekeskuses. Osteti kaks arvutit (need lähevad projekti lõppedes linnavalitsusele), videomakk, teler ja lauamänge.
    ?See projekt on soomlastele. Varjupool käib Soome diktaadi all ja arvestab tema huve,? ütles algul vabatahtlikuna kaasa teinud psühholoog Tiina Kütt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Einar Vallbaum: Narva-Jõesuu muulist sõltub erakordselt palju
Oluline osa Eesti turismitööstuse arengust takerdub Narva-Jõesuu lagunenud muuli taha, mille korrasolust sõltub eestlaste võime oma territoriaalvetes majandada., kirjutab Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum.
Oluline osa Eesti turismitööstuse arengust takerdub Narva-Jõesuu lagunenud muuli taha, mille korrasolust sõltub eestlaste võime oma territoriaalvetes majandada., kirjutab Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum.
Merko alustab Uus-Veerennis viienda etapiga
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Raadiohommikus: verelaskmine aktsiaturgudel ja ämbrid LHV märkimisõigusega
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Ettevõtjad teevad katkiste kristallkuulide kiuste kasvuplaane
"Mul on kodus kristallkuul, aga sellel kuulil on üks nurk katki, et ega see väga hästi tööta," võttis plastitööstuse Estiko-Plastar juht Meelis Jürgens kokku segasel ajal järgmise aasta kasvuplaanide tegemise.
"Mul on kodus kristallkuul, aga sellel kuulil on üks nurk katki, et ega see väga hästi tööta," võttis plastitööstuse Estiko-Plastar juht Meelis Jürgens kokku segasel ajal järgmise aasta kasvuplaanide tegemise.