Eesti võiks kasutada ametikeelena inglise keelt

30. november 2001, 00:00

Helenius tunnistab, et tõenäoliselt tundub tema ettepanek Eestis esmapilgul vastuoluline, sest Eesti saavutas alles hiljuti taas iseseisvuse ning on uhke oma unikaalsuse pärast, mille oluline osa on keel.

?Minu mõte ei tähendaks eesti keele unustamist. Ma tahan rääkida võimalusest lõigata kasu trendist, mida ei saa väärata,? ütles Helenius.

Kuulutades inglise keele ametikeeleks, saavutab Eesti positiivse imago, mida poleks võimalik osta ka mitte miljardi krooni eest. Idee juurutamine poleks kulukas.

Näiteks Singapuris, Hongkongis ja Mauritiusel, kus inglise keel pole inimeste emakeel, on see ometi muudetud ametikeeleks. Näiteks lihtne inimene Singapuris ei oska inglise keelt, kuid just inglise keel on põhjus, miks rahvusvahelisel kaubandusel on seal kaalukas osa.

Inglise keel tugevdab ka edaspidi oma liidripositsiooni kõikjal maailmas. Inimesed, kes tahavad osaleda rahvusvahelises suhtluses, kasutavad ja oskavad seda. Kino, televisioonisaated ja popmuusika toetavad suundumust.

Järjest rohkem Eesti ettevõtteid on juba tunnistanud inglise keele firmasiseseks töökeeleks. Inglise keelt oskamata ei saa Eestis toimida ettevõte, mis teeb välismaaga äri, sest ingliskeelse keskkonnata ei saa välismaalt kutsuda siia nõunikke ega spetsialiste. Nende tulek ettevõttesse aga tähendab, et inglise keeles on vaja suhelda ka maja sees.

Üksikisiku tasandil tähendab see seda, et Eesti lapsevanemad tahavad järjest enam anda oma lastele ingliskeelset haridust. Eesti pole erand, nii tehakse kogu maailmas. Rääkides eesti keelt kodus, pole vaja seda õppida, vaja on õppida inglise keelt. Omandades ingliskeelse hariduse, saavad lapsed hiiglasliku edumaa teiste ees.

Eesti õitseng sõltub oskusest meelitada ligi välisinvesteeringuid ja oskusteavet, selleks on vaja osata inglise keelt. Vaja on keskkonda, kus välisinvestorid tunneksid end olevat kodus. Sellise keskkonna saab luua, kui välisinvestorid teavad, et nad saavad Eestis hakkama inglise keelega.

Eesti võidaks tohutut tähelepanu, muutes mitteingliskeelse riigina Euroopas esimesena inglise keele ametikeeleks. Eestit pole lihtne muuta välismaal tunnustatud kaubamärgiks. Helenius oli üsna skeptiline Eesti brand?i loomise suhtes. Selleks on vaja aega, mitte palgata tööle kogu maailma suhtekorraldusspetsialiste, toonitas ettevõtja.

Tuntust, mis sellega kaasneb, võiks kasutada Eesti majanduslike ja kultuuriliste saavutuste tutvustamiseks. Ajakirjanikud tormaksid siia, telejaamades ja lehtedes arutataks Eesti sammu. Saavutataks meeletult suur tähelepanu midagi tegemata.

Kuluta promotsioonile kui palju tahes raha, ikka ei võidaks Eesti sedavõrd positiivset tähelepanu. Nii aga koputavad välismaised ajakirjanikud uksele ja tahavad teha lugusid eesti kulutuurist, majandusest, elust-olust.

De facto on inglise keel Eestis juba ametikeel ja muutub järjest enam tunnustatud ühiskeeleks terves Euroopas. Valitsus annab juba välja seadusi kõrvuti eesti ja inglise keeles.

Eestlased oskavad väga hästi juba praegu inglise keelt. Mitte midagi erilist ei peaks tegema, lihtsalt kasutama kasu, mis sellest tõuseb. ?Minu emakeel on rootsi keel, kuid ma kasutan inglise keelt oma igapäevases tegevuses rohkem kui emakeelt,? tõi Helenius näiteks iseenda.

Kui Eesti ei muuda inglise keelt ametikeeleks, teeb seda mõni teine Euroopa riik ja võidab kogu positiivse tähelepanu, mis sündmusega kaasas käib. Eestlased avastavad, et, mu jumal ? Läti võttis inglise keele oma ametikeeleks. Eesti on jäänud maha, kuid ainult esimene võidab tähelepanu ja antud juhul on see Läti.

Otsuse tegemine võiks olla põhjendatud seoses Eurovisiooni lauluvõistlusega.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:11
    Otsi:

    Ava täpsem otsing