• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töölepinguseaduse eelnõu ? samm tagasi?

    Riigikogus esimese lugemise läbinud töölepingu seaduse eelnõu on tekitanud teravat poleemikat huvigruppide vahel. Kõige enam etteheiteid selle teksti suhtes on ametiühingutel, s.t töötajate esindajatel. Probleeme on mitu: töötajatele tööandjast rohkem kohustusi, luba kollektiivlepingutega vähendada töötajate õigusi, leppetrahvi sisseviimine töösuhetesse. Olulisim puudus on aga vallandamiskaitse vähendamine.
    Ebaseaduslikult vallandatud töötaja õigus saada töö tagasi asendub õigusega saada hüvitist, mille alampiir on 2 keskmist kuupalka. Tööle ennistamine on võimalik vaid kolmel juhul:
    tegu on töötajate esindajagatööandja on nõus töötajat tagasi võtmatöövaidlusorgan võtab endale personaliosakonna ülesanded, otsustab, et poolte vahel on edasine koostöö võimalik.
    Lisaks lihtsustatakse töölepingu lõpetamist haigete või pensioniealiste inimestega. Ametiühingud saavad aru, et absoluutne õigus tööle ennistamisele pole alati õigustatud, kuid siis peavad eksisteerima teised võrdväärsed sanktsioonid vallandamiskaitse tagamiseks.
    Töösuhetes kehtib põhimõte, et lepingut tuleb täita. Küll paneb sunnitöökeeld sellele põhimõttele piirangud peale, kuid töötajal peab olema õigus nõuda tööandjalt lepingu täitmist ka siis, kui tööandja ebaseaduslikult lepingu lõpetab.
    Seadus annab tööandjale piisavalt lepingu ülesütlemise aluseid, mis hõlmavad kõike vajalikku:
    töökohustuste rikkumine;sobimatus tehtavale tööle;töömahu vähenemine, töö ümberkorraldamine.
    Kui personalijuht ei oska lepingu lõpetamise vajadust korralikult põhjendada, on see personalijuhi, mitte töötaja probleem.
    Vallandamiskaitse vähenemisel on 2 negatiivset tagajärge. Esiteks nullib see ära töötaja õiguse oma õiguste ja huvide eest seista ? nõuad seaduse täitmist või palgatõusu ja jäädki tööst ilma. See aga ei motiveeri töötajat, ei soodusta lojaalsust tööandja vastu.
    Praegu kehtiv seadus kaitseb vallandamise vastu selgelt, kuid inimeste õigusteadvus on madal, professionaalne õigusabi alampalga saajale on sama taskukohane nagu ka samast palgast endale villa ehitamine, ent vajadus ühineda oma huvide kaitseks ei jõua paljudele veel kohale. See tekitab absurdseid situatsioone. Mõned on ära hirmutatud ning lepivad kõigega, mida tööandja pakub. Teised elavad riiklikest toetustest, kuna töölkäimine ei tasu ära. Kui seadusemuudatus olulisimad õigused ära nullib, kaob ka korralikul töömehel isu tööl käia ja tööandjad jäävad nutma kvalifitseeritud tööjõu nappuse pärast.
    Teiseks, vallandamishirmule rajanev töösuhe kahjustab laiemalt üldsuse huve. Inimene peab tegema kõik ennast sõltuva, et tööle jääda. Töötaja hakkabki enam põhirõhku pöörama juhiga läbisaamisele, kui töötamisele. Vaatab läbi lillede ohutusnõuete rikkumisele (ülemusega ei maksa vaielda). Jätab teatamata ümbrikupalgast (maksuseadusi muudetakse, pakkumaks tunnistajatele suuremat kaitset, töölepinguseadus nullib kõik pingutused). Täidab ebakompetentseid korraldusi ja vaatab raiskamist pealt. Kõik huvigrupid ? omanikud, võlausaldajad, töötajad, üldsus ? kaotavad, võidab vaid juht.
    Tööle ennistamise õiguse ärajätmine on lapslik, selle taga pole ühtki argumenti, mis kaaluks üles töötajale tekitatud kahju. Mida vähem kaitseb töötajaid seadus, seda enam on nad sunnitud kasutama olukorra parandamiseks jõumeetodeid.
    Tööandjail on ammu aeg kaasata töötajad ettevõtete arendamisse, tõstmaks ettevõtte konkurentsivõimet. Majandusedu ei saa põhineda vaid odaval tööjõul, eriti kui naabermaades saab enam teenida ja tööjõu vaba liikumine on ukse ees. Edu tagab hea töö ja juhtimiskultuur. Hästi töötab motiveeritud, koolitatud ja austatud, mitte pidevas vallandamishirmus inimene.
    Autor: Margarita Tuch
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.