Autokütus Euroopa kontrolli alla

Seire on suunatud mootorikütuse keskkonnaalastele aspektidele, aga selle käigus analüüsitavad omadused on olulised ka automootori töö seisukohalt. Nii määratakse bensiinide puhul teiste näitajate hulgas oktaanarv, mis energiaturu inspektsiooni peadirektori asetäitja Margus Kasepalu sõnul on praegu üks probleemsemaid näitajaid, diislikütuse puhul aga tsetaanarv, mida tänaseni on määratud väljaspool Eestit.

Euroopa Liitu ei huvita üksikud kütusemüüjad, vaid olukord kütuseturul tervikuna. ?Riik peab deklareerima, et kontrollib turu olukorda,? ütles Enn Otsa. ?Kuidas see kontroll tagatakse, on juba riigi mure.?

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu juhatuse esimehe Jaak Uudla hinnangul on mootorikütuse jaemüüjad Eestis juba kontrolli alla saadud. ?Küsimus on, kuidas hulgimüüjaid kontrollida, kütuse nn pime liikumine lõpetada,? ütles ta. ?Tihtipeale on ebakvaliteetset kütust müünud jaemüüja lihtsalt hulgimüüja ohver.?

Kütuseturu kontrolli alla saamine on Uudla sõnul seotud ka kütuste segamise lõpetamisega Eestis. Viimast peab vajalikuks ka keskkonnaministeerium, tuues põhjuseks, et näiteks mootorikütuse väävliühendite sisaldus on osutunud lubatust kõrgemaks.

ASi Fakto Mustamäe Auto juhataja Aimar Luki sõnul kajastab Eestis müüdava kütuse kvaliteeti tõsiasi, et diislikütuse madal tsetaanarv ja tahma teket soodustav kütuse koostis ei luba ka uutel veoautodel tehnilist ülevaatust läbida. Juhul kui Eesti hakkaks kütuseseire tegemisel järgima Euroopa Liidu norme, tähendab see kahesaja kütuseproovi analüüsimist aastas, mis oleks kaks korda rohkem, kui teeb praegu kütuseturu järelevalvaja energiaturu inspektsioon.

Keskkonnauuringute Keskuse asedirektori Margus Körti sõnul on praegu välja öeldud kakssada proovi esialgne number. ?Kui Euroopa Liit leiab, et meil on müügil nii palju eri marki kütuseid, võib ta paluda seda arvu ka suurendada,? sõnas ta.

Praegu kulutab energiaturu inspektsioon sajale proovile umbes 500 000 krooni. Seega kuluks Euroopa Liidule aru andmiseks mõeldud analüüsideks ca miljon krooni aastas.

Plaanitavad proovid jaguneksid võrdselt suve ja talve ning bensiini ja diislikütuse vahel, proove on kavas võtta erineva läbimüügiga tanklatest.

Euroopa Liidu transpordi, keskkonna ja energia alakomitees esitatud küsimused Eesti kütuseturu olukorra kohta on adresseeritud Euroopast Eesti keskkonnaministeeriumile, mis tõenäoliselt tähendab, et seni mootorikütustele kvaliteedinõudeid kehtestanud ja turu järele valvanud majandusministeerium annab vähemalt osa oma rollist ära.

Kes seirega edaspidi tegelema hakkab, on veel lahtine. Enn Otsa näeb ühe võimaliku seire tegija ning kütuseproovide analüüsijana Keskkonnauuringute Keskust. Selleks tuleks aga lõpule viia sealse kütuselabori sisustamine, näiteks muretseda oktaanarvu ja tsetaanarvu määramise seadmed. Kuna keskuse omanik on Eesti riik, võib kütuseseireks vajalike seadmete ostmisel loota ka Euroopa Liidu rahatoele.