Inflatsioon sööb eestimaalaste säästud

?Eestis on säästmisel valdavalt tegemist raha lihtsa kõrvalepanemisega, mitte selle kaudu teadliku investeerimisega,? lausus Emori projektijuht Kaidi Kandla. Kuigi säästmine on eestimaalaste jaoks oluline, on see siiski sõltuvalt majanduslikust olukorrast enamikule lühiajalise ja väikesemahulise perspektiiviga.

Emori sel aastal läbiviidud finantskäitumise uuringu F-monitor tulemustest selgub, et rahalisi sääste omab 59 protsenti küsitletutest, kellest pooltel on säästude suurus kuni 5000 krooni.

Eelmisel aastal omas sääste 52 protsenti küsitletud peredest ning kaks aastat tagasi ulatus sääste omavate leibkondade osakaal 60 protsendini küsitletutest.

Sarnaselt varasemate aastatega on Kaidi Kandla sõnul ka tänavu eestimaalaste raha kõrvalepanemise üldeesmärk suhteliselt lühikese perspektiiviga ehk igaks juhuks toimetulekutagavara soetamine, peamiselt kas eluaseme remondiks, koolituse ja hariduse tarbeks või suuremate kaupade ostmiseks.

Pikaajalise säästmise ja investeerimiseni on jõudnud 13 protsenti Eesti peredest ehk protsendipunkti võrra vähem inimesi kui eelmisel aastal. Uuring näitab, et mida suurem on inimeste sissetulek, seda enam säästetakse pikaajaliselt.

Kaidi Kandla sõnul näitab uuring, et valdavalt ei osata veel oma sääste teadlikult investeerida ehk siis paigutada sääste nii, et see oleks inimestele endile võimalikult kasulikum.

Uuringu tulemusest selgub, et enam kui pooled küsitletutest hoiaks oma sääste jooksval pangakontol ning vaid 2 protsenti eelistaks sääste paigutada väärtpaberitesse.

Kui eelistused kõrvale jätta, siis tegelikult omab väärtpabereid 4 protsenti ning elu- või pensionikindlustust 12 protsenti ja pensionifondi osakuid 1 protsent leibkondadest.

Eesti Panga andmetel oli eraisikute hoiuste maht pankades oktoobri lõpus 18,2 miljardit krooni, millest nõudmiseni ehk jooksval pangahoiusel oli sellest enam kui pool ehk 10,3 miljardit krooni.

Arvestades seda, et pangad maksavad jooksvale hoiusele keskmiselt kuu jäägilt intressi 1, kuid inflatsioon ületab aastas 4 protsendi taseme, ei ole raha lihtsalt pangakontol hoidmine kuigi õige valik. Oluliselt paremat tulemus ei anna ka raha tähtajalisele hoiusele paigutamine, sest sealgi jääb panga makstav intress inflatsioonile alla.

Finantsspetsialistide hinnangul peaks iga inimene enda finantsplaneerimise vastu huvi tundma, sest pangakontol lebavad kroonid pureb inflatsioon ära.

?Niisama pangakontol ei maksa sääste hoida, sest tänavu on meil jälle reaalsus majas ning reaalitress negatiivne, mistõttu hoiustatud raha jääb üha väiksemaks,? lausus Ühispanga privaatklientide osakonna kliendihaldur Tõnu Vanajuur.

Tema hinnangul peaks inimene endale kõigepealt selgeks tegema, kui palju suudetakse säästa ning mis on säästmise eesmärk, mida sellega soovitakse saavutada. Vastavalt eesmärgile ning selle saavutamiseks jäänud ajale tuleks valida ka raha paigutamise viis.