Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Inflatsioon sööb eestimaalaste säästud

    ?Eestis on säästmisel valdavalt tegemist raha lihtsa kõrvalepanemisega, mitte selle kaudu teadliku investeerimisega,? lausus Emori projektijuht Kaidi Kandla. Kuigi säästmine on eestimaalaste jaoks oluline, on see siiski sõltuvalt majanduslikust olukorrast enamikule lühiajalise ja väikesemahulise perspektiiviga.
    Emori sel aastal läbiviidud finantskäitumise uuringu F-monitor tulemustest selgub, et rahalisi sääste omab 59 protsenti küsitletutest, kellest pooltel on säästude suurus kuni 5000 krooni.
    Eelmisel aastal omas sääste 52 protsenti küsitletud peredest ning kaks aastat tagasi ulatus sääste omavate leibkondade osakaal 60 protsendini küsitletutest.
    Sarnaselt varasemate aastatega on Kaidi Kandla sõnul ka tänavu eestimaalaste raha kõrvalepanemise üldeesmärk suhteliselt lühikese perspektiiviga ehk igaks juhuks toimetulekutagavara soetamine, peamiselt kas eluaseme remondiks, koolituse ja hariduse tarbeks või suuremate kaupade ostmiseks.
    Pikaajalise säästmise ja investeerimiseni on jõudnud 13 protsenti Eesti peredest ehk protsendipunkti võrra vähem inimesi kui eelmisel aastal. Uuring näitab, et mida suurem on inimeste sissetulek, seda enam säästetakse pikaajaliselt.
    Kaidi Kandla sõnul näitab uuring, et valdavalt ei osata veel oma sääste teadlikult investeerida ehk siis paigutada sääste nii, et see oleks inimestele endile võimalikult kasulikum.
    Uuringu tulemusest selgub, et enam kui pooled küsitletutest hoiaks oma sääste jooksval pangakontol ning vaid 2 protsenti eelistaks sääste paigutada väärtpaberitesse.
    Kui eelistused kõrvale jätta, siis tegelikult omab väärtpabereid 4 protsenti ning elu- või pensionikindlustust 12 protsenti ja pensionifondi osakuid 1 protsent leibkondadest.
    Eesti Panga andmetel oli eraisikute hoiuste maht pankades oktoobri lõpus 18,2 miljardit krooni, millest nõudmiseni ehk jooksval pangahoiusel oli sellest enam kui pool ehk 10,3 miljardit krooni.
    Arvestades seda, et pangad maksavad jooksvale hoiusele keskmiselt kuu jäägilt intressi 1, kuid inflatsioon ületab aastas 4 protsendi taseme, ei ole raha lihtsalt pangakontol hoidmine kuigi õige valik. Oluliselt paremat tulemus ei anna ka raha tähtajalisele hoiusele paigutamine, sest sealgi jääb panga makstav intress inflatsioonile alla.
    Finantsspetsialistide hinnangul peaks iga inimene enda finantsplaneerimise vastu huvi tundma, sest pangakontol lebavad kroonid pureb inflatsioon ära.
    ?Niisama pangakontol ei maksa sääste hoida, sest tänavu on meil jälle reaalsus majas ning reaalitress negatiivne, mistõttu hoiustatud raha jääb üha väiksemaks,? lausus Ühispanga privaatklientide osakonna kliendihaldur Tõnu Vanajuur.
    Tema hinnangul peaks inimene endale kõigepealt selgeks tegema, kui palju suudetakse säästa ning mis on säästmise eesmärk, mida sellega soovitakse saavutada. Vastavalt eesmärgile ning selle saavutamiseks jäänud ajale tuleks valida ka raha paigutamise viis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Twitteri aktsiaga peatati kauplemine seoses võimaliku ostutehingu teavitamisega
Twitteri aktsiaga peatati kauplemine täna kell 19.13 Eesti aja järgi, kui ilmusid kuuldused, et Elon Musk võib Twitteri ostutehinguga siiski edasi minna, vahendab CNBC.
Twitteri aktsiaga peatati kauplemine täna kell 19.13 Eesti aja järgi, kui ilmusid kuuldused, et Elon Musk võib Twitteri ostutehinguga siiski edasi minna, vahendab CNBC.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: kaupluste ja hotellide tervis ning seis turgudel
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.