Nobeli pärijad astuvad majandusauhinna vastu

Eilne Nobeli auhindade kätteandmine oli eriti pidulik, kohale olid kutsutud kõik varasemad auhinnasaajad. Nende seas oli tervelt 18 Nobeli majandusauhinna laureaati, nagu Milton Friedman, Paul A. Samuelson, Gary S. Becker, Amartya Sen, Robert A. Mundell jt. Nobeli auhinna juubelipidustuste raames toimus Rootsis mitu majandusseminari ja -sümpoosioni, kus need maailma juhtivad majandusteoreetikud arutlesid globaalmajanduse probleemide üle.

Tänavu oli Nobeli majandusauhinna saajaid mäletatavasti kolm, kes kõik olid pärit USAst ? Berkeley California ülikooli 61aastane professor George A. Akerlof, Stanfordi ülikooli 58aastane emeriitprofessor A. Michael Spencer ja Columbia ülikooli 58aastane professor Joseph E. Stiglitz. Need majandusteadlased on 1970. aastatel pannud aluse majanduses üldkehtivale turgude ebavõrdse informeerituse teooriale, mida sestpeale on edukalt rakendatud alates traditsioonilistest põllumajandusturgudest ja lõpetades moodsate finantsturgudega.

Rootsi teadlase, dünamiidi leiutaja Alfred Nobeli testamendiga rajatud Nobeli auhindu hakati jagama 1901. aastal. Traditsiooniliselt on neid olnud viis ? füüsika, keemia, meditsiini, kirjanduse ja rahu alal. Majandusauhind lisandus 1968. aastal, kui Rootsi Pank asutas oma 300. aastapäeva puhul auhinna, mis kannab nime ?Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks?, kuid mida tuntakse Nobeli majandusauhinna nime all.

Viimasel ajal on Alfred Nobeli sugulased Rootsi ajakirjanduses majandusauhinna vastu protesti avaldanud. Nii kirjutas neli Alfred Nobeli sugulast jurist Peter Nobeli juhtimisel hiljuti Rootsi päevalehes Svenska Dagbladet, et Alfred Nobel suhtus ärisse ja majandusse suure skepsisega ega maininud oma testamendis majandusauhinda kordagi. Alfred Nobeli ideaali kohaselt pidi tema auhinda jagatama kord aastas neile, kes on toonud suurimat kasu inimkonnale.

?Enamik majandusauhindu on läinud teadlastele, kes esindavad domineerivat läänelikku maailmavaadet. On kahtlane, kas nende tööd on kasuks kogu inimkonnale,? ütles Peter Nobel. Tema ja teiste sugulaste arvates tuleks Nobeli majandusauhind ümber nimetada Rootsi Panga auhinnaks, mis vastaks täpsemalt selle vaimule.

Rootsi Pank on kriitikale vastanud väitega, et majandusauhind ei olegi Nobeli auhind, vaid seda jagatakse Alfred Nobeli mälestuseks. Seepärast ei pea keskpank õigeks ka auhinna nime muuta.

Majandusauhinna mainet on alla kiskunud asjaolu, et nii mõnegi auhinnasaaja teooria on hiljem vääraks osutunud. Näiteks 1997. a said auhinna ameeriklased Myron S. Scholes ja Robert C. Merton, kes olid välja töötanud derivaatinstrumentide hindamise uue meetodi. Mõni aeg hiljem läks pankrotti suur USA riskihajutusfond Long Term Capital Management, kus nad partneritena oma teooriat olid rakendanud.

Nobeli majandusauhinna suurus on 10 miljonit Rootsi krooni ehk 16,7 miljonit Eesti krooni. Auhinnafondi eest kannab hoolt Nobeli sihtasutus, mis haldab Alfred Nobeli pärandatud raha. Algsed 31 miljonit Rootsi krooni on kasvanud peaaegu nelja miljardi krooni suuruseks ja see on hajutatud kahe eri fondi vahel. Sihtasutuse tegevdirektori Michael Sohlmani sõnul on valitud fondid, mis eelistavad stabiilseid ettevõtteid. Nendeks fondideks on Rootsis valitud Trevise Tillväxt ja USAs T Rowe Price Mid-Cap Growth.

Sihtasutuse varadest põhiosa ehk 65 on paigutatud aktsiatesse. Alfred Nobel oma testamendis raha aktsiatesse paigutamist ette ei näinud, vaid soovitas selle investeerida kinnisvarasse ja väärtpaberitesse. Kuna Rootsi oli sõja järel kõrge inflatsiooniga maa, siis kahandasid auhinnamaksed kogu aeg sihtkapitali portfelli väärtust. Et suuremat tulu teenida, taotles sihtasutus 60. aastate keskel valitsuselt loa testamenti muuta, mille tulemusena saadi edaspidi raha paigutada ka aktsiatesse.