Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elektrituru liberaliseerimine?
Tore artikkel oli 26.11. ÄPs (
?Mehed, kes teevad ise elektrit?). Teemat oleks hea jätkata. Olen ise aktiivselt kaasa löönud uue seaduse kujundamise debatis. Paraku pole kõik nii armas nagu esialgu paistab.
Monopoolselt veeretatakse meile ette mitmeid takistusi nagu diskrimineerivad üldvõrku lülitumise tehnilised tingimused, voolupinge bilansihoidmiskohustus (voolukõikumise eest rakendatakse sanktsioone), käibemaksu 0-määra rakendamist tõlgendatakse tootja kahjuks jne. Elektri ostu-müügitehingud saavad eelnõu töövariandi järgi tulevikus toimuma spetsiaalses kauplemisruumis elik electricity-pool?is kus ühel pool on tarbija mahulised nõudmised ja teisel pool tootja pakkumine, mille omavahelisel kokkuviimisel moodustub hind.
Paraku moodustub täna 90 hind Narva Elektrijaamade pakkumisest ja see on ca 0,40 kr kWh. Teisisõnu, turu liberaliseerimisel selle osa piires mis jääb üle NRG-Energy lepingust (~15-20 koguturust), toimub elektritootjate vahel vähempakkumine turgu valdavale elektriettevõtjale elik Eesti Energiale, kes sõlmib elektriostu lepingu vähima pakkumise teinud tootjaga. See väike osa ei saa tulevikus eriliselt electricity-pooli hinda mõjutama.
Selline turumudel on kasutusel riikides kus on enam kui üks Eesti Energia laadne energiaettevõte (Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa). Paraku on Eestis siiski monopoolne olukord ja vaid üks energiaettevõte, seega tuntavast liberaliseerimisest ei saa rääkida.