• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 20.12.01, 00:00

Arvutikaupade turg kasvas 20%

Hinnangud 2001. aastale võivad erineda juba ka lähtuvalt sellest, milliseid tooteid me arvestame arvutikaupade alla ? kas mobiiltelefon täna näiteks on seda või mitte? Kas külmkapp, mis tellib ise toitu internetist ja saadab vastava SMS sõnumi mobiilile, on homme IT-toode? Kust tõmmata piir on igaühe enda otsustada.
Eesti mööduva aasta arvutikaupade hulgimüügituru mahuks hindaksin 1,1-1,3 miljardit krooni, see on ametlike hulgimüüjate netomüük. Siia ei ole arvestatud arvutikaupu ise maale toovaid edasimüüjaid, nende arvelt lisanduks ehk veel 30-40 protsenti.
Lätis ja Leedus on käive kasvanud isegi kiiremini. Seda tingituna ka mõnevõrra aeglasemast IT keskkonna arengust eelneval paaril aastal. Sel aastal edestas Läti Eestit oluliselt ka SKP kasvu protsendi osas ning ega leedukadki kokkuvõttes ilmselt alla ei jää.
Niisugust IT turu meeletut kasvu, nagu juhtus näiteks aastal 1997 ei tule enam kunagi. Kui 1998. aastal turg tagasi tõmbus ja 1999. aasta millenniumiootus IT oste pärssis, siis aastal 2000 saadi mõõnast üle ? algas stabiilse arengu faas.
Täna mõjutab arvutikaupade müüki ühelt poolt majanduse olukord, mõõn kogu maailmas. Samuti on kõrgema arengutasemega riikides turg arvutitest küllastunud ja esmaostu sooritavaid kliente leidub vähe. Teisalt sunnib see IT firmasid oma tegevust konsolideerima ja senisest veelgi efektiivsemalt tegutsema, tulema kiiremini välja uuendustega. Viimast tasub silmas pidada ka Eesti ettevõtjatel.
Arvutikaupade müük hakkab üha enam sõltuma IT infrastruktuuri uuendamisest ? vana tehnika amortiseerub kiiresti. Kui majanduses valitseb mõõn ja hetkeolukord ei soosi investeeringuid, siis uuendustega viivitatakse. Vastupidiste trendide korral võib nõudlus aga kasvada hüppeliselt. Ettevõtjatel tasub hoolikamalt mõelda, kas kasulikum on osta IT teenused selle ala professionaalidelt või hoida palgal oma inimesi ? outsourcing on senisest veelgi aktuaalsem. E-kaubandus pakub hulgaliselt võimalusi ? tasub oma peamistelt tarnijatelt alati uurida, mida on nemad selles vallas suutnud ära teha.
Üldiselt on kogu perifeeriaseadmete nagu printerite, monitoride, multimeedialahenduste müük näidanud suurt kasvu. Keerulisem on olnud võrguseadmete müügiga, mis sõltub enim jällegi majanduse hetkeolukorrast ? kui ettevõtetel läheb hästi, siis investeeritakse ka ITsse. Selget kasvutrendi on näidanud mobiilne sektor, sh pihu- ja sülearvutid.
Muutuda võivad ka lõppkliendi tootevaliku eelistused: kui mul näiteks ei oleks täna olemas telerit, arvutit, muusikakeskust, DVD-mängijat ning rahalised võimalused on piiratud, siis usaldaksin need funktsioonid arvuti hoolde.
Autor: Andres Suitso

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.24, 14:15
Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele