Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti pool võib ainult võita
Energeetikaspetsialist Arvi Hamburg on veendunud, et NRG tehingu läbikukkumine energeetikasektori arengut ei pärsi. ?Selge on see, et Narva Elektrijaamadel on moderniseerimisvajadus ja selleks tuleb võtta laenu,? ütles Hamburg. ?Viimasel ajal avalikuks tulnud infost selgub, et NRG-l ei ole pakkuda lisagarantiisid ja laenu võtab AS Narva Elektrijaamad olenemata omanikust.?
Ka Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaak Leimann on seisukohal, et ühe koostööpartneri kõrvalejäämine drastilisi muutusi energeetikasektori arengus ei põhjusta. ?Ega midagi ju veel ei põle ? peaks rahulikult püüdma ise investeerida,? ütles Leimann, ent lisas, et ei oma ülevaadet, milline on Eesti Energia ja Narva Elektrijaamade laenuvõime.
Uue erastamise läbiviimisel tuleks Leimanni sõnul kindlasti kõrvutada mitut pakkumist. Leimann ei pea võimatuks ka koostöö jätkumist NRGga. ?Partneri vahetus ei ole kerge ja seda ei peaks ilmtingimata tegema, kui NRGga oleks võimalik kokkuleppele jõuda,? nentis Leimann. ?Paraku on NRG jätnud agressiivse äripartneri mulje, kes oma tahtmist iga hinna eest läbi surub.?
Trigon Capitali nõukogu esimees Joakim Helenius märkis, et välismaalt vaadatuna on ettevõtete erastamine Eestis üldiselt kulgenud väga edukalt. ?Välisinvestorid, kes sellega otseselt seotud ei ole, ei pööra ühele tehingule liigset tähelepanu,? ütles Helenius. Tema sõnul on investorid, kellega ta on Eestis toimuvat arutanud, olnud üllatunud, kui soodsaid tingimusi NRG Energy soovib saada.
Edasiseks arenguks pakub Helenius välja kaks stsenaariumi: esiteks, kas hakkab Eesti Energia arendama elektrijaamu iseseisvalt või ka strateegilise partneri abiga ja teiseks, alustatakse Narva Elektrijaamade erastamisega otsast peale.
Helenius nentis, et tehingu ärajäämine annab võimaluse, et elekter võib muutuda hoopis odavamaks. Et elektrijaamade moderniseerimiseks tuleb igal juhul kapitali kaasata ja kinni maksab selle igal juhul tarbija, on olulise tähtsusega, milline on selle kapitali hind.
Jaak Leimanni sõnul hakkab elektri hind igal juhul tõusma, sest põlevkivi on kehv kütus ja elektrijaamade seadmed on vananenud ? pikka aega ei ole võimalik odavalt toota.
Arvi Hamburg märkis, et murelikuks teeb hoopis levinud poliitiline seisukoht, et meie põlevkivienergia on odav. ?Odav on see vaid siis, kui suleme turu, sealjuures ka Põhja- ja Baltimaadele. Kui energiatootmises konkurentsi ei ole, ei jää tarbijal muud üle, kui nõustuda hinnaga, mis on juba praegu 30% kõrgem kui Põhjamaades ning võib kujuneda kuni 50% kõrgemaks,? ütles Hamburg.
Helenius rääkis, et elektrienergia muutub kogu maailmas järjest enam kaubeldavaks ja Eesti energiaturu avanemine on aja küsimus.
Erastamisagentuuri endine juht Väino Sarnet ütles, kuna teda on aeg-ajalt kutsutud Narva Elektrijaamade erastamise Eesti-poolse juhtkomitee konsultandiks, on ta andnud lubaduse seda küsimust praegu mitte kommenteerida.