• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äripäev paljastas Preatoni Achilleuse kanna

    Kas Preatoni on suli või filantroop, eetiline ja aus suurärimees või hoopis kelm? Kaalu ühel pool vihtidena Eestisse toodud sajad miljonid kroonid, elava kaubandusega Kristiine kaubanduskeskus, omanimeline pank ning hulk kinnisvaraobjekte; teisel pool suuremahuliste maksupettuste kahtlus, väikeaktsionäridelt miljonite kroonide väljapetmine, insaidertehingud börsil, võõra raha enda kaukasse ajamine jne. Inno lugude eesmärk polnud anda sellele hinnangut ? lugeja ees seisis Preatoni äri alasti ning hinnangute andmine jääb lugeja enda teha.
    Ernesto Preatoni on kaheldamatult Isiksus. Mõne aastaga oli ta saavutanud tähelepanuväärse mõjujõu nii Eesti äriringkondades kui ka võimukoridorides. Oli ta ju aastaid Eesti suuruselt teise panga Ühispanga lemmikkunde ning Eesti kodakondse Preatoni firma aktsionäride koosolekul käis rahandusminister Siim Kallas isiklikult aktsionäride head investeeringut kiitmas. Rääkimata siis kohaliku äri- ja poliitikamaailma Figarost, Jüri Mõisast, kes osutus aktiivseimaks Preatoni eestkostjaks. Kuid Inno suutis sellest hoolimata ümber lükata selle tavakodanikele alati meelehärmi tekitava ütluse ?suured sulid tõllas, väiksed võllas?.
    Preatoni äritavasid paljastavad artiklid olid seda hinnatavamad, et tegemist oli ettevõtlusega, äriga, kust info saamine on pea alati keerukam kui mõnes teises eluvaldkonnas. Eraettevõtlus on ja jääb ka tulevikus suletumaks valdkonnaks kui näiteks kultuur või ka riigivalitsemine.
    Millised on siis Preatoni-saaga tagajärjed? Kõigepealt konkreetsed sündmused ? väikeaktsionäridele külma teinud Pro Kapital on börsilt välja visatud, valitsus algatas seadusemuudatuse, mille järgi ei tohi advokaadid enam ettevõtete tegevjuhid olla (seotud Preatoni ihuadvokaadi Aivar Pihlaku osalustega tehingutes), maksupolitsei algatas Preatoni tehingute uurimise, mille vahekokkuvõtteni jõutakse jaanuaris, siis selgub ka, kas on põhjust kriminaalasja algatamiseks. Ja Ernesto Preatoni on loobunud Eesti kodakondsusest.
    Kuid artiklitel on ka laiem ja Eesti majandusele ehk olulisemgi tagajärg ? artiklid andsid raskekaalulise panuse siinse ärikliima puhastumisele. Crime doesn?t pay ? petturlus ja kõverad äritavad ei tasu end ära, vaid varem või hiljem maksavad valusalt kätte. Sõnum, millele paljud suur- ja ka väikeärimehed nüüd enne tehingute tegemist mõtlema on hakanud. Ning seaduste ja eetiliste äritavadega pahuksisse läinud ärimeestest kirjutades ei ole ?süüdi? ajakirjandus, vaid Achilleuse kannaks on ikka ärimehed ise.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Balti börsid sulgusid väikese käibega punases
Keskmisest madalama käibega börsipäeval sulgusid nii Balti koondindeks Baltic Benchmark kui ka kõik kolm Balti börsi miinuspoolel.
Keskmisest madalama käibega börsipäeval sulgusid nii Balti koondindeks Baltic Benchmark kui ka kõik kolm Balti börsi miinuspoolel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Saabub tulumaksu juurdemaksmise tähtaeg
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Kahe elektripaketiga Matsimoka: vaidlesime pikalt Eesti Energiaga
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.