Eelmise aasta 1. juulist kehtiva teeseaduse muudatuse kohaselt peab teehoiuga tegeleval ettevõttel olema tegevusluba. Tegevusluba maksab 4000 krooni ning selle taotlejale esitatakse hulga nõudmisi. Näiteks peab loasoovijal olema vastav akadeemiline või rakenduslik kõrgharidus, kolmeaastane töökogemus, FIE peab iga kolme aasta tagant läbima sellekohase koolituskursuse ning andma eksameid. Seadusemuudatus on kooskõlas ka euronõuetega.
Tegelikus elus aga hoiavad väiksemaid teid talvel lahti näiteks põllumajandusettevõtjad või kohalikud talumehed, kellele lumelükkamine on väike talvine lisateenistus ajal, mil traktorid nagunii enamiku ajast jõude seisavad.
?Me lihtsalt rikume seadust,? ütleb Jõelähtme vallavanem Taimi Saarma. ?Ei saa ju jätta inimesi lumevangi lihtsalt sellepärast, et firmadel pole litsentse.? Saarma sõnul on vallal leping Harju teedevalitsusega, kes lisaks Peterburi maanteele hoiab sõidetavad ka osa suuremaid valla teid, kuid väiksemad teed lükkavad lahti talumehed ja firmad, kellel teeseadusega ettenähtud litsentse pole.
Jõelähtme vallavolikogu esimees Ardo Lass ütleb, et ta pole kuulnud ühtegi põhjendust, miks sellist luba vaja oleks. ?Tegevusloa hind on samuti justkui laest võetud, umbes nagu oleks tegemist alkoholimüügiloaga,? lisab ta.
Ka Aegviidu vallavanem Mati Sinivee tunnistab, et on sunnitud seadust rikkuma, sest teede lahti lükkamata jätmine on küll mõeldamatu. ?Meil on vähe selliseid teid, üks traktor teeb töö ära 5-6 tunniga,? selgitab Sinivee.
Paistu vallavanem Ene Saar tunnistab end samuti seaduserikkujaks. ?Saatsin just lumelükkaja ringile, tal litsentsi pole, järelikult rikume seadust,? räägib ta.
Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Kuldar Väärsi ütleb, et seadusemuudatus ei keela inimesel oma õuelt lund rookida või oma taluteed lahti hoida, küll aga peab omavalitsusega teehooldelepingu sõlminud ettevõttel vastav tegevusluba olema. ?Kui vald sõlmib lepingu firmaga ainult lume lükkamise teenuse ostmiseks, siis ei pea firmal luba olema, kui aga ostetakse lisaks ka muid teehooldeteenusid, on vaja tegevusluba,? räägib Väärsi.
Vallajuhtide sõnul on neil praegugi teehooldajatega lepingud, kus on sätestatud, mida teha siis, kui teehooldaja näiteks haigeks jääb, masin rikki läheb või tee lohakalt puhastatud on. ?Loomulikult on meil lepingud, kus on kirjas, kes millist tööd teeb ja kuidas teeb,? ütleb Lass. ?Kui mõni tee on lohakalt puhastatud, helistavad inimesed ka ise otse traktorimehele.?
Seotud lood
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.