Rahandusministeerium kaitseb erastamisviga

Männiku tee 89 ühiselamu, milles asub hotell Dzingel, müüs erastamisagentuur 1993. aastal 4,2 miljoni krooni eest Vene erusõjaväelasele Aleksandr Lebedinskile. Viimane müüs riigiaktsiaselts Elamule kuulunud maja 1994. a omakorda edasi ärinaisele Merike Poudelile ning raputas ise 1998. a Eesti tolmu jalgelt.

Juristide arvates, kellega Äripäev konsulteeris, ilmneb Männiku tee juhtumis mitu seaduserikkumist. Elumaja erastati vastavalt seadusele, mis käis tegelikult riikliku toitlustus-, teenindus- või kaubanduspinna, mitte elumaja kohta.

Teiseks müüdi inimesed põhimõtteliselt koos majaga ja neilt võeti seadusevastaselt õigus elamispinda erastada.

Rahandusministeerium, kes esindab mullu töö lõpetanud erastamisagentuuri, peab juhtunut kõigiti seaduspäraseks. 24. detsembril riigikohtule saadetud kirjas väidab minister Siim Kallas, et üürniku Dina Jerõgina kaebus riigikohtule erastamisvea parandamiseks on ?alusetu ja põhjendamata?.

Tegelikult ei soovinud erusõjaväelast Aleksandr Lebedinskit hoone omanikuna näha ka erastamisagentuur. Kuid Lebedinski, kes oli ühiselamu juhatajana saanud hoone sisuliseks peremeheks juba 90ndate algul, surus erastamisagentuuri kohtus põlvili.

Agentuuri tollane peadirektor Väino Sarnet ütles, et agentuur ei olnud müügi vastu mitte niivõrd õiguslikust, kui just eetilis-moraalsest vaatevinklist. Inimesed kujunesid enda tahte vastaselt osaks müüdavast kaubast ehk majast.

?Riigi ideoloogia oli alguses selline, et elamu on samuti kaup,? ütles Sarnet. ?Hiljem see lähtekoht muutus ning erastamisagentuur rõhus just sellele muutusele, kuid jäi siiski kaotajaks.?

Praeguseks on ärinaine Merike Poudel osa hoonest korda teinud, seal tegutseb hotell Dzingel ning elanikud kardavad, et hotell laieneb nende arvel tervesse majja.

Üks üürnikest, Dina Jerõgina taotleb riigikohtult Männiku tee maja erastamise asjus kohtuvea parandamist. Tema kinnitusel ei oleks maja ostnud erusõjaväelase Lebedinski ja erastamisagentuuri vahelist vaidlust pidanud 1993. a lahendama mitte tsiviil-, vaid halduskohus.

Mitmed maja elanikud väidavad, et said enda koos hoonega mahamüümisest teada pärast tehingu toimumist. Seega jäid nad ilma võimalusest korter erastada. Jerõgina väitis: ?Elanikud esitasid avaldused teadmata, et hr Lebedinski (ühiselamu juhataja-komandant ? toim.), kes varem oli teatanud erastamisavalduste esitamise võimalusest, oli maja ise varem ära ostnud.?

Üürnikud väidavad, et 1995. aastal hakkasid ajalehtedes ilmuma kuulutused: Männiku 89 ühiselamu tüüpi majas on võimalik osta kortereid. Need, kes mõne toa ostsid, tõstetakse samuti välja, sest ostu-müügitehingud olid paljude ostjate kergeusklikkuse tõttu jäänud ametlikult vormistamata. Alates 1. maist soovib Himalaya kõik korrused ära remontida, elanikud majast välja tõsta ning elanikel ei jää mud üle kui telkidesse kolida, väitis Jerõgina.

Üürnike kõrval maitseb erastamisvea vilju Himalaya peahaldusjuht Kaja Aigro, kellele on omanik Merike Poudel andnud ülesande maja elanikest remondiks tühjaks kolida.

Aigro väitel pakutakse üürnikele vastu pindu teises Himalaya ühiselamus Sõle t 48, kuid keegi ei taha sinna minna, ehkki Sõle t ühiselamu on korda tehtud.

Aigro väitel vajab maja hädasti remonti, sest ainuüksi elektrisüsteem on ülekoormatud ning vajab vahetamist. ?Aknaid varastatakse trepikojal ühtelugu eest ära, inimesed ei lase korteritesse sisse, et soojussüsteemi korraldada, osades tubades on küte osades mitte,? loetles Aigro maja hädasid.