Viimane aeg teha meediaplaani

Mõned olulised reeglid, mida meediaplaanide tegemisel arvestada.

Oluline on meediakasutuse järjepidevus, sest tihti ununeb reklaam kiiresti. Tavaliselt on raha raiskamine, kui üks reklaam on meedias kord kuu-pooleteise jooksul.

Reklaami puhul tuleb arvestada ka sellega, et reklaami oleks näha või kuulda piisavalt tihti. Kasutades nelja?viit raadioklippi nädala peale ära hajutatuna, on tulemus peaaegu olematu.

Lühike, kuid intensiivne kampaania annab paremaid tulemusi kui pika aja peale venitatud üksikud reklaamid. Väikese meediaeelarve puhul ongi soovitatav see kontsentreerida ühele perioodile.

Meediakanalite valikul on oluline läbi mõelda ka see, kuidas kanalid sobivad meie sihtgrupi päevarütmiga. Kui sihtgrupiks on juhid ja spetsialistid, siis hommikul peale ärkamist saame sihtgruppi tabada raadioreklaamiga, töölesõidul välireklaamiga, tööle jõudes reklaamiga ajalehtedes ja õhtul kodus telereklaamiga.

Kanalite valikul ei ole oluline mitte ainult lugejate-vaatajate arv, vaid ka see, kui palju nende hulgas on meie toote või teenuse suurtarbijaid. Tihti on mõistlik eelistada kanaleid, kus meie suurtarbijate hulk on suurem, kui neid, kus on lihtsalt suur lugejaskond.

Kui meediaeelarve on väike ja kasutate vaid paari erinevat kanalit (mis väikese eelarve puhul on mõttekas), siis saab hakkama ilma meediaagentuurita. Kui olete oma valitud kanalites kindlad, siis kulude kokkuhoiuks on mõistlik sõlmida meediakanalitega ka mahulepingud terve järgneva aasta peale.

Meediaplaanide koostamisel on hea otsida tavameediale alternatiive. Teatud sihtgruppide jaoks on hea kasutada reklaame üritustel, taksodes ja lennujaamades, õhupallireklaami, otsepostitust, reklaame kauplustes, spordivõistlustel, tualettruumides, piimapakkidel, kilekottidel, mobiiltelefoni kärjeteadet, reklaami kinos, teatripiletitel vms. Nende kanalite puhul seab ainult fantaasia piirid.

Radiolinjal on plaanis järgmise aasta meediamahud enam-vähem samaks jätta. Tähelepanu pöörame aga järjest suuremale efektiivsusele.

Mida me alanud aastal soovime? Kas:

Suurendada tuntust?Suurendada turuosa? Mille või kelle arvel? Tänu millele?Laiendada toodete tarbijaskonda kindla sihtgrupi seas? (Näiteks teadvustada vanemaealistele, et sidevahendid pole kallid ega keerulised)Tuua turule uus toode ja leida sellele püsitarbijaskond?Parandada või muuta ettevõtte mainet?

Kõrvutades lähtepositsiooni (Mis meil praegu on? Mis on meie tugevad ja nõrgad kohad?) eesmärkidega (Kuhu tahame jõuda? Mida selleks teha?), ilmestub tulemus ja säästlik meediaplaan.

Reklaam ei täida eesmärki ka meediaagentuuri abil, kui ülesanne on: ?Teeme midagi vinget? või ?Kavandame asju, millest praegu ei tohi rääkida. Tehke meile nüüd aastane meediaplaan?.

Kui ettevõte koostab meediaplaani ise, tuleb silmas pidada asjaolusid, mille eest muidu hoolitseks agentuur:

Kas valitud reklaamikanal aitab täita eesmärki? Kui ülesanne on muutunud, siis kaaluge ka reklaamikanalite muutmist.Turundusinimeste eelistused ei pea kattuma sihtrühma eelistustega ? ?Mina küll ?Naistelehte? ei loe, sinna ma reklaami ei pane?.Odavus võib olla näiline. Ahvatlev on osta reklaami, mille hind on tõstetud 10 000 kroonini, et anda 60 protsenti soodustust. Sama head 4000 kroonist pinda polegi nii mõnus osta.Kui ei oska valida, siis tuleb küsida. Kogenud turundusinimene suudab eristada informatsiooni magusast müügijutust.

Lühidalt on hea meediaplaani tagamiseks mitu pidepunkti:

Eesmärgistamine. Tulemused tagatakse lähtepositsiooni ja ülesande tundmisega.Kliendikesksus. Lähtutakse mitte enda vaid tarbija eelistustest.Info. Kui firmal endal puudub info eesmärkide kohta või ei soovita seda jagada, ei ole ei ise ega ka spetsialisti abil võimalik koostada mõistlikku meediaplaani.