• OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,69%6 026,78
  • DOW 30−0,93%44 179,27
  • Nasdaq −0,49%19 548,47
  • FTSE 1000,36%8 808,74
  • Nikkei 2250,42%38 963,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%97,32
  • OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,69%6 026,78
  • DOW 30−0,93%44 179,27
  • Nasdaq −0,49%19 548,47
  • FTSE 1000,36%8 808,74
  • Nikkei 2250,42%38 963,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%97,32
  • 14.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vabatsoonis muutuv kord lööb eksportijat

Jaanuari algul jõustunud vabatsooni tollikontrolli eeskirja muudatuse tagamaid selgitades ütles rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna tollitalituse juhataja Marge Niit, et asja taga on mullu suvel vastu võetud uus käibemaksuseadus. ?Vana seaduse järgi loeti kauba ekspordiks, kui see viidi Eestis olevasse vabatsooni,? märkis ta. ?Tegelikult pole see õiglane ? tuleb lähtuda kauba füüsilisest asukohast ehk siis eksporditud on kaup siis, kui ta asub riigist väljas.?
Niidu sõnul oli seni paljudel vabatsoonis toimetamise eesmärgiks viia kauba hind alla, lisaks sellele püüti tekitada kaubale teise riigi päritolu vältimaks näiteks Vene topelttolle. Ta lisas, et kauba müümise pealt tuleb müüjal maksta käibemaksu, vabatsoonis toimetamise pealt ei saa riik aga midagi: ?Otse loomulikult on tegemist tõsise vastusurvega riigi poolt.?
Niit lausus, et vabatsooni ei kasutata selleks, milleks see on mõeldud ? transiidi arendamiseks. Tema sõnul kasutati aasta tagasi vabatsooni võimalustega analoogset süsteemi tolliladudes, kus muudeti sinna eksporditud kauba hinda. Riigikogu seadusemuudatus kaotas toona selle võimaluse, seejärel leiti uus ?auk?, mis Niidu sõnul nüüd ka kinni topitakse.
Rahandusministeeriumi ametnike tollistatistikal põhineva ligikaudse kalkulatsiooni kohaselt oleks riigil igakuiselt võimalik saada käibemaksu kätte 20 miljonit krooni rohkem.
Milliste ettevõtete tegevust vabatsooniga eksport kõige rohkem puudutab, Niit palju ei kommenteerinud. ?Ühed on kalatööstused, kes püüavad hinda alla lüüa ja on kuuldavasti teistsugust päritolu kala leiutanud,? märkis ta. Niit lisas samuti, et muudatus ei too kaasa ekspordi kadumist, küll aga väheneb omanikutulu. ?See, et hirmutatakse pankrotiga, on tavaline reaktsioon.?
Vabatsooni ekspordipiirang mõjutab Viru Kalatööstuse juhi Agu Laanemetsa sõnul kindlasti kõiki suuremaid kalatöötlejaid, alates Masekost ja Hiiu Kalurist. ?Viru Kalatööstust puudutab see väga, isegi valusalt,? viitas ta hulga tehingute edasilükkamisele teadmata ajaks. ?Esimese hooga mingil perioodil kaotame 50?70 protsenti oma käibest.? Ekspordiväljundi kadumine võib omakorda sundida mõneks ajaks sulgema mõne vabriku.
Laanemetsa sõnul moodustab Viru Kalatööstuse käibest eksport 75?80 protsenti, enamik läheb sellest läbi vabatsooni. Seal on ostjaks mõni offshore-firma, kellelt omakorda saadakse instruktsioone transpordi ja dokumentatsiooni osas.
?Tekib küsimus, miks me otse kaupa ei saada. Takistab kliendi soov,? ütles Laanemets. ?Kui tahetakse, et kaup vahetaks omanikku vabatsoonis, siis nii ka teen, vastasel juhul läheb klient mujale,? lisas ta.
Laanemets ütles, et ei saa aru riigi käitumisest, sest ekspordi korral ei maksa ettevõte niikuinii käibemaksu. ?See ongi kummaline,? tõdes ta. ?Ekspordi puhul käibemaksu ei rakendata, ükspuha, kas konserv maksab 100, 10 või ühe krooni.? Kalatöötleja hinnangul tuleb uue korra tõttu hakata ettevõtetel otsima uusi võimalusi, seda näiteks Läti vabatsooni kaudu, kus rakendavad sama ekspordiskeemi siinse kalatööstuse suurimad konkurendid lätlased. Ta lisas, et käibemaksu maksavad eksportivad ettevõtted ostes Eestis toorainet, samuti selle importimisel.
Laanemetsa hinnangul võib olla seadusemuudatuse ajendiks pigem maksupettus impordi puhul, kus vabatsoonis vahetab kaup omanikku, saab algsest madalama hinna ning ringlusse läheb jälle kõrgema hinnaga. ?Ilmselt on oht, et ei suudeta kontrollida riigi sees seda käivet.?
Valitsus muutis mullu 18. detsembril oma 2000. aasta algusest pärit määrust ?Vabatsooni piiril ja vabatsoonis toimuva tollikontrolli eeskirja kinnitamine?, mis eksportöörid ärevusse ajaski.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.02.25, 16:50
Kulla ülemaailmne nõudlus tõusis 2024. aastal uue rekordini
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele