Vabatsoonis muutuv kord lööb eksportijat

Rahandusministeeriumi ametnike tollistatistikal põhineva ligikaudse kalkulatsiooni kohaselt oleks riigil igakuiselt võimalik saada käibemaksu kätte 20 miljonit krooni rohkem.

Milliste ettevõtete tegevust vabatsooniga eksport kõige rohkem puudutab, Niit palju ei kommenteerinud. ?Ühed on kalatööstused, kes püüavad hinda alla lüüa ja on kuuldavasti teistsugust päritolu kala leiutanud,? märkis ta. Niit lisas samuti, et muudatus ei too kaasa ekspordi kadumist, küll aga väheneb omanikutulu. ?See, et hirmutatakse pankrotiga, on tavaline reaktsioon.?

Vabatsooni ekspordipiirang mõjutab Viru Kalatööstuse juhi Agu Laanemetsa sõnul kindlasti kõiki suuremaid kalatöötlejaid, alates Masekost ja Hiiu Kalurist. ?Viru Kalatööstust puudutab see väga, isegi valusalt,? viitas ta hulga tehingute edasilükkamisele teadmata ajaks. ?Esimese hooga mingil perioodil kaotame 50?70 protsenti oma käibest.? Ekspordiväljundi kadumine võib omakorda sundida mõneks ajaks sulgema mõne vabriku.

Laanemetsa sõnul moodustab Viru Kalatööstuse käibest eksport 75?80 protsenti, enamik läheb sellest läbi vabatsooni. Seal on ostjaks mõni offshore-firma, kellelt omakorda saadakse instruktsioone transpordi ja dokumentatsiooni osas.

?Tekib küsimus, miks me otse kaupa ei saada. Takistab kliendi soov,? ütles Laanemets. ?Kui tahetakse, et kaup vahetaks omanikku vabatsoonis, siis nii ka teen, vastasel juhul läheb klient mujale,? lisas ta.

Laanemets ütles, et ei saa aru riigi käitumisest, sest ekspordi korral ei maksa ettevõte niikuinii käibemaksu. ?See ongi kummaline,? tõdes ta. ?Ekspordi puhul käibemaksu ei rakendata, ükspuha, kas konserv maksab 100, 10 või ühe krooni.? Kalatöötleja hinnangul tuleb uue korra tõttu hakata ettevõtetel otsima uusi võimalusi, seda näiteks Läti vabatsooni kaudu, kus rakendavad sama ekspordiskeemi siinse kalatööstuse suurimad konkurendid lätlased. Ta lisas, et käibemaksu maksavad eksportivad ettevõtted ostes Eestis toorainet, samuti selle importimisel.

Laanemetsa hinnangul võib olla seadusemuudatuse ajendiks pigem maksupettus impordi puhul, kus vabatsoonis vahetab kaup omanikku, saab algsest madalama hinna ning ringlusse läheb jälle kõrgema hinnaga. ?Ilmselt on oht, et ei suudeta kontrollida riigi sees seda käivet.?

Valitsus muutis mullu 18. detsembril oma 2000. aasta algusest pärit määrust ?Vabatsooni piiril ja vabatsoonis toimuva tollikontrolli eeskirja kinnitamine?, mis eksportöörid ärevusse ajaski.