Nordea ennustab Eesti majanduskasvu aeglustumist

Hoolimata majanduskasvu järsust aeglustumisest Euroopa Liidus kasvas Eesti majandus esialgseil andmeil läinud aastal 4,5, võrreldes 2000. aasta 6,9ga. Alanud aastaks ennustame kasvu aeglustumist 3,9 protsendile, mis on tingitud eurotsooni majanduskasvu aeglustumise põhjustatud seni viibinud tagasilöögist, kirjutab Põhjamaade suurim pank Nordea eile avaldatud prognoosis.

2002. aasta kasvu toetab Eestis jätkuvalt tugev kodumaine nõudlus ning investeeringute kasv, mida kannustab perspektiiv Eesti peatsest ühinemisest Euroopa Liiduga, kirjutab pank.

Nordea ennustab Eesti tarbijahindade tõusu tänavu 4,2, tööpuudust 13,5 tasemel ning eratarbimise kasvu 3,6.

Kodumaine nõudlus ei saa aga hoogu sisse enne 2003. aastat, kui sisemajanduse kogutoodangu kasvuks prognoositakse 4,2 protsenti. Tarbijahinnad tõusevad 1,5, tööpuudus kasvab läinud aasta 9,2 protsendilt 9,5 protsendile ning eratarbimine kasvab läinud aasta 2 protsendiga võrreldes 2,5 protsendini.

Maailmamajanduse väljavaated on äärmiselt ebakindlad ning seda on prognoosides arvesse võetud. Kui Soomes kasv hoogu saab, võib selle positiivne mõju majandusele olla oluliselt suurem, kui keegi praegu ennustada julgeb, kirjutab Nordea.

Läti on Nordea hinnangul ka 2002. aasta kiireima kasvuga riike. Aasta 2001 oli järjestikku teine aasta, mil Läti majanduskasv oli Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kiiremaid. Ehkki kasv tänavu vältimatult aeglustub, ennustame siiski selle jäämist 4,6 tasemele, mis on teiste Euroopa Liidu kandidaatriikidega võrreldes tubli näitaja, kirjutab Nordea prognoosis.

Läti on viimasel ajal kiiresti edasi läinud liitumiskõnelustel Euroopa Liiduga, millest pank ennustab välisinvestorite huvi suurenemist. Pank prognoosib Lätile selleks aastaks tarbijahindade tõusu 2,6, tööpuudust 7,9 ning eratarbimise kasvu 4,8.

Kooskõlas Leedu eesmärgiga saada Euroopa Liidu täisliikmeks seob Leedu alanud aastal liti USA dollarist ümber eurosse. Nordea usub, et see toimub ilma vahetuskurssi muutmata.

Pank prognoosib Leedu majanduskasvu aeglustumist välistegurite mõjul 3,9, tarbijahindade tõusu 1,4, tööpuudust 13 tasemel ning eratarbimise kasvu 2,8.