See tagasihoidlik toetus päästaks vaestes riikides iga päev 21 000 elu. Veelgi enam, tervise toetamine muutuks tohututeks majanduse edusammudeks. Paranenud ravitingimused aitaksid vaestel riikidel põgeneda vaesuse lõksust, milles nad on viimase aastakümne jooksul kinni olnud: vilets tervis on viinud vaesuse ja majandusliku seisakuni, see omakorda viletsa terviseni.
Kui programm on kasutusele võetud, liiguvad kõrge sündimuskordaja ja kiire rahvastiku juurdekasvuga riigid madalate sündimuskordajate ja aeglasema rahvastiku juurdekasvu poole, kuna perekonnad on kindlad, et nende lapsed elavad täisealiseks saamiseni. Välisinvestorid saavad investeerida Aafrika tööjõudu, mida enam ei hävita haigused. Majanduslik kasu oleks alates aastatest 2015?2020 rohkem kui 360 miljonit dollarit aastas, mitu korda suurem kui raportis esitatud suurenenud aastased tervishoiukulud.
Doonorabi märkimisväärset kasu tervishoiule on juba demonstreeritud. Erinevalt mõnest abitüübist, kus abi voolab offshore-firmade pangakontodele, tuleb terviseabi ravimite, diagnostikavahendite ja arstide ning õdede palgatoetuse näol.
Komisjon märgib, et uuringu- ja arendustegevuse vaeste haigustele suunatud investeeringutest tõuseb tõenäoliselt tohutu sotsiaalne kasu mitte ainult hiljutiste teaduslike läbimurrete (nagu malaariaparasiidi genoomi kaardistamine) pärast, vaid ka seetõttu, et praegu on nendesse piirkondadesse väga vähe investeeritud.
Malaaria moodustab umbes kolm protsenti maailma haiguskoormusest, kuid hõlmab vaid kuuendiku protsendiosa ülemaailmsetest uuringu- ja arenduskulutustest biomeditsiinilistele uurimistöödele. Põhjus selles, et enamik malaariaohvreid on vaesunud ja eratööstus ignoreerib neid. Komisjon teeb mitu ettepanekut, mille tulemusena hõlmaks uuringu- ja arendustegevus senisest rohkem vaeseid riike.
Uus ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond, mille algataja oli eelmisel aastal ÜRO peasekretär Kofi Annan ja mis alustab tegevust aastal 2002, võib siin olla kriitiliseks mehhanismiks. Programmid kavandatakse riigi tasandil ja esitatakse uuele fondile finantstoetuse saamiseks. Komisjon kutsub iga potentsiaalset vastuvõtjamaad üles looma riiklikul tasandil komisjone pikaajaliste tervishoiuprioriteetide ja -strateegiate paikapanemiseks, mis väärivad finantstoetust.
Maailmamajanduse paradoks seisneb selles, et rikkad riigid on nüüdseks nii rikkad ja vaesed riigid nii vaesed, et isegi väikesed toetused rikastelt võivad imesid korda saata. Üks penn kümne dollari kohta võib olla tervishoiu ajaloos murranguline, teine penn kümnest dollarist tuleks suunata kriitilistele vajadustele haridusvaldkonnas.
© Project Syndicate