Esinedes saab tunda end mugavalt nagu kodus

Me kardame ja tundub, et parem oleks esinema üldse mitte minna. Ja kui me mingi nipiga oleme endast võitu saanud ja esinema läinud, siis takistab hirm meil oma mõtet selgelt ja veenvalt edasi andmast.

Richard Lewis kirjutas oma raamatus ?Kultuuridevahelised erinevused?, et võrreldes teiste rahvustega, on mida-teised-mõtlevad suhtumine rohkem iseloomulik soomlastele (eestlasi rahvusena ta raamatu jaoks polnud uurinud). Ilmselt mõtleme ka meie tihti, mida teised minust arvavad. See teeb ärevaks ? tekib tunne, et ei tahaks üldse esineda või siis läheb esinedes kõik segi.

Samas ei jää meil kellelgi puudu sisust. Me oleme kõik kogenud, kuidas peoseltskond ei saa alguses vedama, kuid lõpus ei saa pidama.

Elades 2001. aasta sügisel kaasa Eesti korvpallikoondise mängule Prantsusmaa vastu, unustasid pealtvaatajad selle, mida teised arvavad, ja kargasid püsti, karjusid hääle ära ja pühkisid pisaraid.

Siiski on enamikul avalikel üritustel meil pidurid peal, eriti siis, kui ise esineda tuleb. Kuidas need pidurid maha saada, et avalikku esinemist mitte karta, vaid seda lausa oodata ja nautida?

Kui oled läbi mõelnud, mida tahad öelda ja tunned vajadust oma juttu rääkida, siis on lihtsam rääkima minna. Kui peale selle ei muretse sa ka enda pärast, siis tunned end rääkides justnagu omas kodus või heade sõprade seltskonnas. Loobu pean-esinema ja kõik-vaatavad tunnetest ? tegele endaga, et tekiks soov esineda ja kaoks hirmud.

Autor: Timo Rein