- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
?Made in Estonia? ei müü
70 toodangust eksportiv Eesti suurim rõivatootja Baltika peab uut kaubamärki välja töötades silmas euroopalikku kvaliteeti ega kavatse Eestit tootjamaana rõhutada, sest konkurentsieelist see ei anna.
?Eesti ei ole just moemekana tuntud,? nentis Baltika naisteriiete osakonna direktor Peeter Larin.
Rõivatootjad räägivad, et Eestis valmistatud riided ei tekita erilist poolehoidu isegi naaberriikides Lätis ja Leedus. On olnud isegi juhtumeid, kus ostja on eseme vahetult enne ostmist käest pannud, avastades, et see on Eestis tehtud.
Eesti rõivatootjate peamises ekspordi sihtkohas Euroopa Liidus, kuhu läheb 80 rõiva- ja tekstiiliekspordist, pole päritoluriigi märkimine kohustuslik. Üksikutele katsetele importtoodangu kontrollimiseks päritolutähist nõuda seisis Euroopa Komisjon vastu juba 1980. aastate keskel.
Toodete märgistamisel mängib rolli, kas on tegu allhanke või omatoodanguga. Kui toodetakse tellija kaubamärgile, ei pruugi valmistajamaa kuskilt välja paista. Sama hästi võib aga allhanke tellija otsustada, et ?Made in Estonia? toetab tema müüki ning tootjale sildistamise reeglid ette anda.
Peeter Larin tõi näiteks, et Rootsis müüb Baltika toodang hästi kohaliku kaubamärgi nime all, seevastu Eesti kui tootjamaaga seostub odavus.
Sama muret kurdab spordi- ja vaba aja riiete tootja Ilves-Extra nõukogu esimees Arvo Kivikas Soome turu puhul. ?Suuremal osal Soome minevast toodangust me tootjamaad ei märgi, sest seal on endistest aegadest jäänud arvamus, et Eesti toode on odav, aga meie asjad seda ei ole,? ütles Kivikas. Sel juhul jätab Ilves-Extra tootjamaa lihtsalt märkimata, ühegi teise riigi nime selle asemel ei kirjutata, olenemata sellest, kust on tellija. Kivikas on seisukohal, et aeg, mil ka soomlane hakkab meie toodangut aktsepteerima, on peagi kätte jõudmas. Teistesse riikidesse eksporditavale toodangule kirjutab Ilves-Extra ?Made in Estonia? sisse.
USAsse ja Jaapanisse minevatel toodetel peab päritolumaa olema märgitud.
Eesti suurim tekstiilieksportija Kreenholm, kelle toodangust moodustab eksport 90 ning sellest üle 20 läheb USAsse, on oma suuruse ja tuntuse tõttu teistest siinsetest tootjatest erinevas olukorras. Silt ?Made in Estonia? annab konkurentsieelise Venemaa ja Aasia ees.
Kreenholm on nii Euroopas kui ka Ameerikas tuntud kõrge kvaliteedi poolest, rääkis tekstiiliettevõtte müügijuht Toomas Hoop. ?Eesti kui tootjamaa tõstab meid Venemaast ettepoole.?
Hoop rääkis ka, et olenemata sellest, kas päritoluriik on kaubaetiketile välja kirjutatud või mitte, saab selle välja lugeda vöötkoodist.
Ka Eestis müüdaval rõiva- ja tekstiilitoodangul ei pea sarnaselt Euroopa Liidu riikidega tootjamaad kirjas olema. Rõivaste ja tekstiilitoodete märgistamise eeskiri näeb ette, et tootel peab olema tootja või vahendaja nimi, kauba- või firmamärk, toote ja mudeli nimetus või number.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele