Euroopa reformid väikeriikidele kahjulikud

Ajal, kui Riigikogu on pidanud kemplust paari Eesti konvendikoha jagamise pärast, selle asemel et käivitada ühiskonnas arutelu selle üle, millisena Eesti sooviks näha Euroopa Liidu (EL) tulevikku ja saata oma esindajad sinna kindlate seisukohtadega, püüavad ELi suurriigid Suurbritannia ja Saksamaa haarata initsiatiivi ELi reformimisel.

Pühapäeval ELi eesistujamaa Hispaania peaministrile Jose Maria Aznarile saadetud ühiskirjas esitavad Briti peaminister Tony Blair ja Saksamaa kantsler Gerhard Schröder oma ettepanekud ühenduse põhjalikuks reformimiseks.

Sõltumata aasta töötava konvendi töö tulemustest soovivad kahe riigi liidrid oma ettepanekutele lahendust juba juunis peetaval ELi Sevilla tippkohtumisel, seega tunduvalt enne konvendi lõppu. Kahe riigi sooviks on vähendada eriti salastatust ELi otsuste vastuvõtmisel, mille vastu nende arvates aitaks ministrite kohtumiste ülekandmine televisioonis. Samuti soovitavad nad igakuiseid ministrite kohtumisi vähendada kolmandiku võrra ning lisada delegatsioonide aruandlust.

Nagu öeldud, alustavad neljapäeval ELi liikmes- ja kandidaatriikide 118 poliitikut Prantsusmaa ekspresidendi Giscard d?Estaingi juhtimisel Euroopa konvendis Euroopa tuleviku võtmeküsimuste lahendamist.

Konvendist sõltub otseselt, kas EL liigub tugevate keskorganitega föderaalriigi suunas, mis ühtlasi tähendaks ühise põhiseaduse vastuvõtmist, või jääb lõdvemalt seotud rahvusriikide ühenduseks. Lõpptulemust ei tea praegu veel keegi, sest mõlemal arengusuunal on tugevaid pooldajaid.

ELi liikmesriikide 66 konvendiliikmest enamus on föderaalse suuna pooldajad, kes soovivad tugevdada ELi üleriiklike institutsioonide võimu ja täpsustada võimu jaotust nende institutsioonide ja rahvusriikide vahel.

Nad leiavad, et üleriiklikud organid peavad kandma kodanike eest samasugust demokraatlikku vastutust nagu praegu kannavad poliitikud rahvusriikides, kus rahvas saab parlamendivalimistel oma rahulolematust väljendada.

Selle suuna tuntumaid esindajaid Saksamaa soovitab koos Itaalia ja Belgiaga rahva valitavat ELi presidenti, valitsust ja kahekojalist parlamenti. Samaaegselt Brüsselile poliitilise võimu lisamisega tahab Saksamaa aga kahandada selle õigusi ühisraha (näiteks suurte põllumajandustoetuste) jaotamisel ja kohalike asjade otsustamisel.

Vastassuunda esindavad Suurbritannia, Rootsi ja Taani pooldavad Brüsseli võimu vähendamist ning liikmesriikide valitsuste tugevat koostööd ELi ministrite nõukogus. Sellisel juhul toimiks kodanike mõju ELile jätkuvalt rahvusparlamentide ja neid esindavate valitsuste kaudu.

Väga huvitaval seisukohal on Soome, kes loogiliselt peaks kuuluma teise leeri. Eilses Helsingin Sanomates esitas Soome peaminister Paavo Lipponen mitmeid kartusi väikeriikide positsioonide võimaliku nõrgestamise kohta ning jõudis järeldusele, et föderaalne EL aitaks väikeriikide huve paremini kaitsta.

Pidades silmas ilmselt Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa viimase aja liidrirollitaotlust laienevas ELis, ütles Lipponen, et suurriikidel ei tohiks olla ELis rohkem võimu, mis põhineb rahvaarvule või sõjalisele jõule. ?Kui EL areneb riikidevahelise koostöö suunas, tähendab see, et võim hajub ühisest lauast kuskile kulisside taha. Suured saavad rikkuda palju vabamalt reegleid, kui Euroopa Komisjon ei ohjelda neid nagu seni,? ütles Soome peaminister.

Paavo Lipponeni hinnangul on selgeid märke, et konvent tahab alistada komisjoni sellisele bürokraatiale, mis ei ole läbipaistev ja kus kõigile ei kehti enam samad mängureeglid. Ta ennustab, et Soomel ei ole konvendis kerge oma huve kaitsta. Soome püüab teha omalt poolt kõik, et ELi institutsioonid komisjon ja nõukogu püsiksid tugevad, et võimujaotus oleks selge, sest ainult nii on võimalik hoida õiglust.