Juhi positiivne eeskuju motiveerib

Kriisi ajal püüavad kõik töötajad uue olukorraga toime tulla, ent igaüks teeb seda vaid talle omasel viisil, mis muudab kriisiolukorras juhtimise keerukaks.

Iga juht, kelle firma elab üle kriisiperioodi, peab tundma mõningaid seaduspärasusi, et kriisist välja tulla.

Info. Kas üldse anda informatsiooni, kui palju töötajaid informeerida, millest rääkida ? need on juhi ees seisvad küsimused. Üldjuhul infovajadus kriisiolukorras järsult tõuseb, mis avaldub töötajate sotsiaalses aktiivsuses. Kasvanud infonälg suunatakse juhi peale ? töötajatel on palju küsimusi, mis puudutavad nende saatust.

Kui kriis on tekkinud, tuleb vältida infopuudust, ent kui muudatused ei ole veel käivitunud, siis pole kasulik töötajaid eelnevalt hirmutada.

Töötajate sotsiaalne aktiivsus. Töötajate suurenenud sotsiaalne aktiivsus väljendub erinevalt ? töötajad arutavad omavahel kriisisituatsiooni ning võimalikke käitumisviise, otsivad individuaalseid kontakte juhiga ning esitavad provotseerivaid küsimusi. Nende usk vastuste õigsusesse kahaneb ja usaldus ametliku info suhtes võib olla madal.

Juhil on siinkohal kasulik mitte võtta töötajate destruktiivset käitumist isikliku rünnakuna. Tavaliselt on see töötajate loomulik reaktsioon ebaloomulikule situatsioonile, mitte aga juhi isiku ründamine.

Selle asjaolu mõistmine on oluline, sest kui juht tajub töötajate etteastet kui personaalset rünnakut, siis tema kaitsereaktsioonid takistavad tal konstruktiivselt käituda ja koostööd teha.

Tööalane aktiivsus. Tööalane aktiivsus ja motivatsioon enamasti kriisi ajal oluliselt langevad. Üsna keeruline on säilitada töötajate motivatsiooni, kui töövõtja enda ja kogu firma tulevik on ebaselge.

Juhil on kasulik näidata oma positiivset eeskuju ? et ta ei ole loobunud, tal jätkub motivatsiooni, tal on energiat ja ta näeb nii oma kui ka firma tegevusel mõtet.

On ju üsna iseenesestmõistetav, et töötajad, nähes oma juhti, kes on kõigele käega löönud ja viibib tööl vaid selleks, et morni näoga ajalehte lugeda, ei näe ka oma tegevuses mingit mõtet. Eeskuju toimib aga vaid juhul, kui juht on töötajatele autoriteet.

Juhi enda isiksus. Kõik kriisiga seonduv tähendab kahtlemata väga suurt pinget ka juhi enda isiksusele. Siin kohtuvad ühel ajal situatsioonikriis, töötajate kriis ja juhi enda üleelamised. Igale juhile võib järsult kasvanud vastutus ja suhete lõhkumise vajadus osutuda ülejõukäivaks.

Juhil on siin kasulik arvestada ja tunda oma isiksuse ressursse ja püüda neid mitte ületada. Vahel on kasu veendumusest, et ta tuleb toime. Muude toetavate tegevuste seas pole kriisiperioodil sugugi harv juhus, kus juht, olles töötajatele konsultant, kasutab ise samal ajal väliskonsultandi abi.