Seitse lihaliidust lahku löönud lihatööstust on asunud välja töötama ühist kaubamärki. See märk lisatakse oma toodete pakendile ning see annab tarbijale teada, et tegemist on ausa kaubaga.
Oleme võtnud nõuks, et ei kasuta oma toodetes kondilihamassi (MDM) ja anname pakendil sellest kindlasti teada. See märk võimaldab poeriiuli ees seisval ostjal kergesti leida need tooted, mille koostises võib kindel olla.
Lihaturul toimuvates vaidlustes ja erimeelsustes kaitsevad kõik tööstused loomulikult enese huve. Nii on see äris tervikuna jt valdkondades.
Meie oponendid lihaliidust rõhutavad oma viimaste aastate edu ja püüavad jätta muljet, et liidust lahkujate rahulolematuse on põhjustanud oma turuosa kaotus.
Samas ei eita nad, et kasutavad toodetes kondilihamassi seda pakendil märkimata. Kui nii, siis küsigem nõnda: kas lihaliidu juhtivliikmete edu pole tulnud tarbijate petmise arvelt? Ja kui nii, siis kas maksab sellise eduga uhkustada?
Tean küll, mis selle peale vastatakse: seadus veel ei nõua kondilihamassi eraldi märgistamist. Õige jutt. Aga kas nõnda tegutsemine on õige tarbija suhtes? Kuigi äris tegutsetakse oma huvide nimel, võidavad pikemas perspektiivis need ettevõtjad, kes seavad oma huvid kattuma tarbija huvidega.
Kui lihatööstuse huvid kattuvad tarbija huvidega, annab ta viimasele selgesti teada, millest on tehtud vorst, sink ja viiner.
Lihaliidu juhatuse esimehe Kalev Villemi arvates ei hakata vorsti puhtast lihast tegema ka siis, kui lihamassi kasutamine ära keelatakse. 20.märtsi Äripäevas ütleb Villem: ?Kanamassi asemel pandaks vorsti sisse siis kamarat või soja, kuid mille poolest need komponendid kanamassist paremad on??
Kalev Villem eksib, kui arvab, et keegi ei hakka tegema puhtast lihast vorsti. Ka praegu teeb osa lihatööstusi ainult lihast teatud klassikalisi vorste. Muuhulgas ? kõlagu see lihaliidu kõrvadele pealegi uskumatuna ? on tegemist ka auasjaga mitte rikkuda tarbijate ootusi teatud klassikaliste vorstide osas.
Selleks, et piiritleda vorstides liha asendamist, ongi mõeldud lihaliidust lahku löönud firmade ettepanek vorsti klasside väljatöötamise kohta.
Siis saavad söönuks nii materiaalselt enam- kui ka vähemkindlustatud inimesed. Ja kõik teavad, mida nad söövad. Sellise selguse kehtestamine on kindlasti nii lihatööstuste kui ka tarbijate huvides.
Autor: Elmut Paavel