Nissan Pickup ajas end musklisse

Uus Nissan Pickup Navara, mis äsja lõppenud autonäitusel X-Traili kõrval pilku püüdis, peidab liignime Navara taha eeskätt varustust, mida lihtsamal autol ei ole: hõbedased põrkerauad ja tiivalaiendid, astmelauad, kastis asuv turvakaar jpm. Ühesõnaga auto, mis meeldib neile, kes unistavad Ameerikast ja sealsetest autodest. Ja neid jagub Eestis küllaga, sest just Navara on olnud meil Pickupi enimmüüdud mudel läbi aegade. Põhjus, miks Pickup Navara Motorexi esmaesitluste nimekirja kuulus, oli aga uuenenud välimus ja uus mootor. Uus Pickup näeb välja maskuliinsem, esiosas võib aimata üht-teist uuelt X-Traililt, miski meenutab Patrolit.

Oma olemuselt võib Pickupi paigutada pigem Patroli ja Terrano sekka kui X-Traili juurde. Autol on olemas nii nelikvedu, aeglusti, piiratud libisemisega diferentsiaal ja muu, mis tõelisele maastikuautole hädavajalik. Igatahes läbivusvõimelt ei jää Pickup Patrolile palju alla. Kui viimase eeliseks on suure nurga all liikuv tagasild, mis jätab rattad vastu maad ka siis, kui üks poole meetri sügavusse auku vajub, siis on tema miinuseks raskus. Pole just palju tolku sinna-tänna liikuvast tagasillast, kui auto oma keharaskusel mudas põhja peale kinni vajub ja rattad õhus tühja käivad. Pickupi tagasild sellist mänguruumi ei oma, kuid ta on üle poole tonni kergem, mis maastikul on sageli määrava tähtsusega. Tõsi küll, üks pluss on Patrolil veel: temal saab diferentsiaali elektriliselt lukustada, Pickupil lukustub see teatud pöörete juures automaatselt ja vaiksetel pööretel ei pruugi kõik rattad võrdselt vedada. Viimast tõestas proovisõit endisel tankipolügoonil. Seni kuni autol hoogu jagus, võis temaga kust iganes läbi sõita. Kui mõnes kohas aga hirm naha vahele puges ja hoog väikseks jäi, hakkasid rattad diagonaalis ringi käima, kuni auto end lõplikult põhja peale kinni kraapis. Ei jäänud üle muud, kui tungraua abil tagasilda järjest kergitada ja kive ratta alla loopida, kuni kindel kokkupuude maaga taas saavutatud. Siis rohkem pöördeid ja auto lausa hüppas kohalt.

Mis aga uue Pickupi puhul üllatab, on tema sõiduomadused maanteel. Auklikel linnatänavatel ei ole tagumiste lehtvedrudega auto just parim sõiduriist. Kuid normaalkiirusel maanteesõit ei kujunenud kaugeltki kohutavaks loksutamiseks, vaid pigem pehmeks ja sujuvaks kulgemiseks. Lausa hämmastav on tõdeda, et sellise vedrustuse juures kannatab auto veokast enam kui tonni jagu koormat. Eelmisel Pickupil oli kandevõime mitusada kilo väiksem, sõiduomadustelt oli aga auto vastupidiselt jäigem. See ei ole aga ainus anomaalia, millega Nissani insenerid maha on saanud. 2,5-liitrine turbodiisel sai juurde 30 hobujõudu, tema kütusekulu aga langes. Keskmiselt kulutab 133 hj mootor pisut alla 10 liitri 100 km kohta ja kui arvestada veel, et kütusepaagi maht kasvas 75 liitrini, siis võib selle autoga sõitma jäädagi. Ja kiirendab ta paigalt 100 km tunnikiiruseni 13,3 sekundiga, mis diiselmootori ja passi järgi tarbesõidukite hulka kuuluva auto kohta pole sugugi paha. Tippkiirus ei ole küll päris võrreldav sama võimsa sõiduautoga, kuid 160 km/h peaks olema sellise auto jaoks enam kui küll. Igatahes on Pickup auto, mis esimese hooga pisut ehmatab. Kõrge aluspõhi ja selle peal olev madal kabiin sunnib istuma üsna põranda lähedal nagu vormelis. Samas on rool piisavalt lähedal, et oleks ruumi jalgu välja sirutada ja end mugavalt tunda. Diiselmootori plagin on vaatamata uuele otsesissepritsele üsna vali, kuid ega ei olegi ju tegemist sõiduautoga, millega ämma-äia vedada, pigem on see loodud tööautoks. Kes ei usu, lugegu kokku Pickupis olevad tuhatoosid: neid on kokku 5 ehk igale autosse mahtuvale töömehele üks.