Katalüsaatoriks on saanud Eestissegi tulev Saksa discounter-keti Lidl jõulised ettevalmistused Skandinaavia turule sisenemiseks ning ka kohalike müüjate, nagu Rootsi Axfood AB kahekordne käibekasv odava müügi harus.
Muutuste eest võitleb ka Rootsi keskpank, kes näeb toidukaupade kõrges hinnas tõsist inflatsiooniohtu. Panga korraldusel uurib Rootsi konkurentsiamet olukorda jaekaubandusturul ning koostab ettepanekuid konkurentsi lisamiseks.
Rootsi turul on pikka aega valitsenud virtuaalne monopol, kus kolm firmat ICA Ahold, Coop ja Axfood AB kontrollivad 90 kogu toidukaupade jaemüügi turust. Muster on sarnane Soomes ja Norras. Väljast tulijatel on olnud raske turule pääseda ning õieti pole selleks ka huvi olnud.
Nüüd on Euroopa konkurendid Skandinaavia sihikule võtnud, nähes parimaid kasvuvõimalusi just madalate hindade segmendis, mis on peaaegu katmata. Rootsis moodustab odavate kaupade osa toidukaupade jaemüügi sektoris kõigest 12?15.
Kuuldused Saksa Lidli tulekust lõid turu kihama. Rootsi suurim kett ICA Ahold ja Dansk Supermarket sõlmisid läinud aastal kokkuleppe ühisettevõtte loomiseks, mis avab Rootsis ja Norras Netto kaubamärgi all suure allahindlusega kauplused. Esimene avatakse Rootsis sel kevadel, edaspidi tuleb juurde ca 25 kauplust aastas.
Soomes kiirustas Lidli tulek S-gruppi avama sarnase kontseptsiooniga kastimüügi kauplused Sentti ja Alepa märgi all.
Samale kontseptsioonile ? piiratud sortiment ja madalad hinnad ? panustab ka Rootsi odava segmendi liider Axfood AB, kes hakkas veebruaris agressiivselt laiendama oma Willy?se ketti.
Willy?se tegevjuhi Anders Stralmani sõnul on säästuketid muutunud Rootsi tarbijatele arvestatavaks alternatiiviks mitte üksi hinna, vaid ka kvaliteedi poolest. Süvenemas on trend, kus enam loetakse raha ja soovitakse osta sama hinnaga kui mujal Euroopas.
Axfoodi 2001. a aasta heast majandustulemusest moodustas lõviosa odava müügi segment, kus käive kahekordistus 7,92 miljardile Rootsi kroonile.
Axfoodi edu tõi elu sisse Norra Reitani grupile, mis plaanib oma säästuketiga Rema 1000 Rootsi turule tagasi minna, ehkki oli sunnitud sealt 1998. aastal edutult lahkuma.
Pärast firma väljaostmist Oslo börsilt ning osa varade müüki plaanib Reitani grupp suunata nüüd põhitähelepanu Rema 1000 kaupluste arendamisele Rootsis, Norras ja Taanis.
Rootsi suurematest kaubanduskettidest on vaid Coop teatanud, et ei plaani odavas segmendis konkureerida.
Enim ärevust tekitab Saksa Lidli tulek, kes vaikib oma plaanidest nagu haud ja kelle ambitsioone võib lugeda vaid sellest, mis silmaga näha. Rootsis rajab Lidl logistikakeskust Halmstadi riigi lääneosas, kus on valmib 33 000ruutmeetrise põrandapinnaga laohoone. Kaupluste arvu prognoosivad konkurendid 30?50 vahele.
Soomes valmib Lidlil kevadeks samas mõõdus logistikakeskus Janakkalas, mille põhjal ennustatakse ketile 10 turuosa ning kaupluste arvuks 150?200. Sel aastal peaks avatama umbes 30 kauplust.
Sama on käimas Norras, kus sarnase sõnaahtra kuulutusega, nagu hiljuti Eestis ja Lätis, on otsitud juhtivtöötajaid kohaliku võrgu väljaarendamiseks.
Lidli kontseptsioon on vähe kaupu väga madala hinnaga. Sortiment piirdub ca 1000 artikliga. Kauplused asuvad super- või hüpermarketite naabruses, tõmmates klientide voo madala hinnaga omale.