Tuumakütuse kasutamise võimalus alternatiivkütusena Eestis on täna muutunud aktuaalseks. Elektritootmiseks vajaliku tuumaelektrijaama rajamine on tegelikult sedavõrd reaalne ja alternatiivitu, et valitsus peaks olema valmis seda küsimust kompetentselt analüüsima. Praegu tuleks luua uurimisrühm, kes valmistaks ette küsimused, mis kerkivad esile võimaliku tuumaenergeetika kompleksi loomiseks, eelkõige elektritootmiseks.
Järgnevalt soovin tuua välja neli majandustehnilist põhjendust, mida pean parimateks tuumaelektrijaama rajamise ettepanekute väljatöötamisel.
Tuumaenergia kasutamine on majanduslikust aspektist ligikaudu võrdne kivisöe kasutamisega. Kuna tuumatehnoloogia on suhteliselt noor, siis peab olema tegevusvabadus ratsionaliseerimiseks, standardiseerimiseks, moodulkonstrueerimiseks, kütuse suuremaks ärapõlemiseks, tehnoloogia lihtsustamiseks ? resultaat peab olema suurim võimsus ja madalam hind. Õli ja gaasi hind tulevikus tõenäoliselt tõuseb, samas uraan jääb odavaks.
Kuigi tuumaenergia vastased võivad ignoreerida energiavalikute majanduslikke külgi, jäävad energia saamise valikuvõimalused olulist rolli mängima just majandusliku konkurentsi taustal.
Areneva tuumaohutuskultuuri mõju võib näha täiustatud tootmistehnoloogias tuumajaamades üle maailma, mille tulemusena on saavutatud madalaimad kiirgusdoosid jaamapersonalile, tekkinud on vaid üksikud jaama planeerimata töökatkestused.
Loomulikult toimub vahel intsidente ja õnnetusi, kuid tõsiste avariide risk on kui mitte null, siis äärmiselt madal. Rahvusvaheline Tuumaintsidentide Skaala (The International Nuclear Event Scale), mille loomisel osales IAEA (Rahvusvaheline Tuumaenergia Agentuur), võimaldab senisest paremini meediat ja avalikkust teavitada ja ka kinnitada, et avariide tõenäosus on väga tühine.
Uued reaktoritüübid (nt EPR ? Prantsuse-Saksa ühisprojekt), evivad parimaid turvaomadusi ning need on loodud aastakümnete kogemustele toetudes. Neid reaktoreid peetakse parimaiks oma töökindluse ja turvalisuse poolest.
Energiasõltumatus on väga tähtis faktor. Mitte kõik maad ei oma rikkalikke energiaallikaid ? kivisütt, põlevkivi, kärestikulisi jõgesid, veekoski.
Selliste riikide jaoks nagu Prantsusmaa, Jaapan, Korea, Rootsi ja Soome, kel pole naftat ega gaasi, on alati olnud olulise tähtsusega riigi sõltumatus ning ka enesekindlus, seda aga pakub rahvusvaheliste kriiside ajal just nimelt ja eeskätt tuumaenergia.
Väga oluline faktor tuumaenergia kasutamisel tänapäeval ja ka pikemas perspektiivis on loomulikult keskkond. Võimalik, et isegi roheline liikumine muudab suhtumist tuumaenergiasse, kui ta näeb, et see on viimane reaalne võimalus energia hankimiseks. Rooma Klubi muutis oma suhtumist tuumaenergiasse juba aastaid tagasi. Tõepoolest, mitte tuumajaamad, vaid fossiilsetest kütustest energia tootmine on põhjustanud happevihmu ja globaalse kliimamuutuse.
Tuumaenergia on erakordselt puhas. Suhtumine on harilikult fokuseeritud kõrgtoksilistele ja radioaktiivsust säilitavatele kütustele ja tuumajäätmetele. Kuid neid jäätmeid tekib sedavõrd limiteeritud mahus, et on võimalik nende efektiivne ladustamine.