Civic Type-R ? tõeline paugupill

Esimene mulje, mis 200hobujõulise Honda Civicu roolis valdab, on tunne, nagu sõidaks kartautoga. Jäik vedrustus ja 17tollistele velgedele tõmmatud 45 mm kõrgused rehvid lubavad autoga teha trikke, mida tavaautoga mõttessegi ei tule. Näiteks Pirita ringraja teletornipoolseimat kurvi 120km tunnikiirusega läbida või Sauga ringrajal tavaautost kuni 10 sekundit paremaid ringiaegu välja sõita. Sel autol pole neid omadusi, mida tavaline autoostja on harjunud oluliseks pidama: pehmust ja vaikust. Kui temaga päevas 400 kilomeetrit maha kihutada (loe: raputada), siis oled õhtuks sama väsinud, nagu oleks päev otsa traktoriga põldu kündnud.

Type-R hakkab tõeliselt ?astuma? alles pärast 6000 pööret minutis ja nii kuni 8500 pöördeni välja. Kuuekäigulise käigukasti käikude vahe on keskmiselt 1500 pööret ja kui tõelist kaifi tunda tahad, siis tulebki sõita nii: pöörded peaaegu piirajani, järgmine käik, pöörded langevad 6000ni, uuesti 8500ni jne. Ainus häda, et esimese käiguga läheb mootor piirajasse juba sisuliselt kohapeal, teise käiguga on 8500 pöörde juures aga lubatud kiirusepiir juba saavutatud. Eestis ei ole teid, kus selle autoga sõita.

Linnas liigelda on muidugi omamoodi põnev. Atraktiivse välimusega Type-R tekitab bemarimeestes mulje, et jälle on mingi nolk oma kolmeukselisele Civicule antitiiva ja laiendid külge kruvinud ja arvab, et on kõva mees. Aga ma talle näitan! Ja pühibki kõrvaltrajalt minema nagu tuulispask. Võidu ajama pole sellistega mõtet hakata, sest Type-Ri 6,8 sekundiga sajani kiirendusvõime on piisavalt tugev argument, et midagi lisaks tõestama hakata.

Hoolimata sellest, et maksimaalne pöördemoment saabub alles 5900 pöörde juures minutis, on autol piisavalt momenti ka madalamatel pööretel liikumiseks. Isegi siis ei juhtu midagi hullu, kui teise asemel kogemata neljanda sisse paned. Kui sportistmed, mootor, käigukast, vedrustus ning välimine atraktiivus kõrvale jätta, on tegemist kolmeukselise Civicuga nagu ikka. Ei mingit lisaelektroonikat, veojõukontrolli, stabiilsuskontrolli ega muud. Üldtuntud lühenditest leiab baasvarustusest vaid ABS-pidurid koos koormusregulaatoriga EBS ja elektroonilise kiirustundliku roolivõimendi, mida tähistatakse lühendiga EPS. Ja õige ka, sest igasugused ESPd ja muud ?tõelist? sõiduelamust segavad seadmed on niikuinii esimesed asjad, mille sellise auto ostjad välja lülitavad. Täiesti arusaamatul kombel ei ole aga kõrvalistuja jaoks sanga laes, millest kiirema sõidu ajal kinni hoida (ainus koht on uksekäepide, kust kõvemini kinni hoides käsi automaatselt aknatõstuki nupule toetub ja akna ootamatult avab).

Kõik esimesed Eestisse jõudnud Type-R autod on ära ostnud ringrajasõitjad, kes need võistlusautoks ümber ehitavad. Auto on kuni sügiseni ette ära müüdud, mistõttu see, kes omale sellist autot tahab, peab kohe ka talverehvid kaasa tellima ja enne järgmist suve ilmselt ringrajale ei pääse.