Hommikusöök annab energiat

Päeva alustamiseks vajame energiat ja täisväärtusliku hommikusöögi söömine vähendab soovi päeval süüa energiarikkaid, kuid vitamiinide ja mineraalainete poolest vaeseid snäkse. Seega arvamus, et hommikusöögi ärajätmine aitab vähendada kaalu, ei pea paika.

Lisaks vajavad aju ja närvisüsteem glükoosi. Kui esmakordselt sööme alles 12 paiku, siis on viimasest toidukorrast möödunud juba ca 14?16 tundi, mis omakorda tähendab, et organism on pidanud tegema ekstratööd, saamaks enda varudest kätte glükoosi ning teisendamaks seda ajule vastuvõetavaks. See on väga raske, kui samal ajal tuleb õppida, kontsentreeruda lugemisele või töö tegemisele. Hommikusöögi söömine parandab seega kontsentreerumisvõimet, probleemide lahendamise oskusi, mõistuse tööd, mälu ning ka tuju. Inimesed, kes söövad hommikusööki, on tunduvalt efektiivsemad kui need, kes hommikusööki ei söö.

Inimestel, kes jätavad hommikusöögi vahele, on tihtipeale raskem päeva jooksul kokku saada vajalikku kogust vitamiine D ja C ning kaltsiumi, rauda ja kiudaineid. Hommikusöögis peaksid kindlasti sisalduma kiudained, et aidata alustada seedimisprotsessi. Kiudaineterikkaks valikuks on soovitavalt pudrud ? kaerahelbe, neljavilja, nisutangu jne. Putrude peal on kasulikum tarvitada moosi kui rasvainet. Putrude asemel võib kasutada müslit või maisihelbeid piima või jogurtiga. Piim või jogurt võiksid olla joogiks ka pudru kõrvale, et saada kätte juba osa päeva jooksul vajatavast kaltsiumikogusest. Veel võiks süüa mõne terasaia või leiva ning seda soovitavalt kala, maksapasteedi, kodujuustu või lahja juustuga. Ning kui jaksate, siis kas klaasike mahla või mõni värske puuvili C-vitamiini saamiseks.

Kui ka hommikuti on kiire, siis niipalju aega leiate küll, et juua klaasike mahla või jogurtit. Kui mõtlete, et saate hakkama hommikusöögita, siis proovige üks nädal süüa hommikuti korralikult ja te märkate vahet oma töötegemisvõimes.

Autor: Tagli Pitsi