Paul Tammert kirjutas sisuka analüüsi Neivelti juhtumist (
Neivelt contra maksuamet ÄP, 03.05.). Avastasin seda lugedes enda jaoks asjaolu, et kui keegi Neivelti kahjuks asja analüüsib, siis jõuab ta lõppjäreldusteni tänase seadustiku alusel.
1998?1999 ei olnud vähimatki informatsiooni, et selline toiming võiks olla tulumaksu keerutamine ja inimest võiks süüdistada kahepalgelisuses. Neivelt käitus üldiselt heaks kiidetud käitumismalli järgi. Septembrist 1999 lõppes äriseadustiku järgi aktsia- ja osakapitali suurendamise tähtaeg, mitterahalise sissemaksega kapitali suurendamine oli aktuaalne teema, kuid polnud väiksematki ideekatket, et siin saaks kuidagi tulumaksu keerutada. Tammert analüüsib professionaalselt ja maksuõppejõu seisukohalt, kuid teeb lõppjäreldused jaanuaris 2000 jõustunud tulumaksuseaduse alusel.
Kui asjad juba nii teravaks lähevad, et ühiskondliku tõe otsinguil ja tulevaste kokkulepete valguses võib kahjustatud saada austusväärse riigikodaniku ja tema pere hea maine, siis teen ettepaneku sõlmida vaherahu ja valmistada ühiskondlik maksutoode järgmiselt.
Meeldib see meile või mitte, kuid Neivelti asi toimus enne praeguse tulumaksuseaduse jõustumist. Käsitlegem seda asja siis veidi filosoofilisemalt, ilma et loeksime liigselt eri aja seadusi, sest need on ikkagi ainult reeglistik, mille alus ja muutja on meie endi huvid.
Kallid maksuinglid jt targad ja toredad, ühinege meie avaliku diskussiooniga Äripäevas.
Kas ja millistel tingimustel saab täna kehtiva riikliku reeglistiku ja ühiskonna arvamuste paljususest tekkiva tõe valguses liigutada isiklikus omanduses tekkinud tulu ettevõtluskeskkonda ilma üksikisiku tulumaksuta, eesmärk lükata maksustatava hüve saamine tulevikku, kuid samal ajal avada tekkinud väärtus uutele ettevõtlusvõimalustele?
Esimese ideena pakun välja Tammerti analüüsist tekkinud mõttekäigu: kui füüsilise isikuna tekkis väärtpaberitulu, kas siis seda hiljem FIEks registreerides ei õnnestu sinna tulubaasi sokutada? Palun siin kommentaari Olavi Kärsnalt ? kui registreerida enne väärtpaberitehinguid FIEks, kas siis võib väärtpaberitehinguid tõlgendada ettevõtlusena?
Kutsun üles kaaluma hetkel ainsat rahulikuna näivat lahendust: kui füüsiline isik kasutab investeeringute kasvulavana juriidilist isikut, nt osaühingut, siis kas ja mis asjaoludel võib maksuamet tõlgendada mingit hüve füüsilise isiku tuluna?
Autor: Aare Nahk
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini