- OMX Baltic0,00%299,53
- OMX Riga0,27%890,79
- OMX Tallinn−0,11%2 061,27
- OMX Vilnius−0,1%1 206,33
- S&P 5000,46%6 292,42
- DOW 300,35%44 408,85
- Nasdaq 0,83%20 903,29
- FTSE 1000,52%8 972,64
- Nikkei 2250,6%39 901,19
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,52
- OMX Baltic0,00%299,53
- OMX Riga0,27%890,79
- OMX Tallinn−0,11%2 061,27
- OMX Vilnius−0,1%1 206,33
- S&P 5000,46%6 292,42
- DOW 300,35%44 408,85
- Nasdaq 0,83%20 903,29
- FTSE 1000,52%8 972,64
- Nikkei 2250,6%39 901,19
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Trepp vajab ruumi
Trepi kvaliteet sõltub suuresti kasutatavast materjalist. OÜ Pumori juhatuse esimees Uno Lüüs peab Eestis hinna ja kvaliteedi suhte poolest kõige sobivamaks trepi materjaliks kaske, mis on Eestis levinud puuliik ning mille puhul on olemas ka heal tasemel kuivatustehnoloogia. ?Tamme, pöögi, saare õiget kuivatustehnoloogiat minu meelest Eestis ei ole,? nendib Lüüs.
Kõige odavamat ? männitreppi Lüüs elumajja ei soovita, sest mänd on pehme materjal ning muudab aegamööda tooni. Sellisel juhul tuleks panna astmetele sobiva värvusega astmevaibad või spoonida ehk katta aluspind mõne teise, vastupidavama puidust materjaliga.
Treppi tellides peaks eelnevalt ka teadma, kas see jääb naturaalseks või soovitakse värviga kaetud treppi. Viimase puhul peab arvestama, et viimistlustööd tõstavad trepi kogumaksumust.
Naturaalne trepp seevastu on odavam ning toob puu ilu enam välja. Puitu võib interjööri paremaks sobitumiseks enne lakkimist ka peitsida ja toonitada. Kõige paremini toob Lüüsi sõnul puusüü esile poolmatt lakk. Näiteks vesilakk ei lõhna palju ning sellega on lihtne hõõrdunud pindu hiljem üle katta. Vanematele treppidele võib värskema välimuse anda ka värvimisega, värvides algul poole trepist ning hiljem teise poole.
Trepi planeerimisel on Lüüsi sõnul oluline jätta selle jaoks ja ümbrusesse piisavalt ruumi. Arvestama peab, et trepi laius ei tohi reeglina olla väiksem kui 900 mm, astmetõusu kõrgus võiks olla 150?180 mm ning astme sügavus mitte vähem kui 250?320 mm. Juhul kui seinad on kaetud kipsplaadiga, peaks eelnevalt nende taha panema puidust talad, sest vastasel korral puudub tugev alus, millele treppi kinnitada.
Piirde postide vahe ei ole Eestis määratletud. Skandinaaviamaade ohutusnõuded näevad aga ette, et ükski piirdeava ei tohi olla suurem kui 100 mm. Näiteks Rootsis ei ole võimalik enne maja müüa, kui trepile ei ole uued, sobivates mõõtmetes piirded paigaldatud.
Piire peab olema tugev ja stabiilne, freesitud või kandiliste postidega, kuid mitte liialt ilustatud. Puitu võib kombineerida ka metallpiirete ja alusega, mis sobib eelkõige kaasaegsemasse interjööri. Kui trepp asetseb ruumi keskel, oleks sobilik kasutada klaaspiirdeid. Selleks kasutatakse lamineeritud klaasi, mis löögi tagajärjel küll mõraneb, kuid ei purune kildudeks. Piirde ideaalne kõrgus astmest on 900 mm.
Väiksemate lastega peredes tasub mõelda trepi üla- ja alaossa kinnitatud lapseväravatele. ?Need peaksid olema ikka sellised, et kui väike inimene kinni võtab, siis ta esimese raksuga seda endale sülle ei tõmba,? räägib Lüüs.
Trepp võib kujult olla sirge, platvormi ehk podestiga, L-i või enam ruumi nõudva U-kujuline. Suhteliselt vähe võtab ruumi keerdtrepp, mille ülemise augu läbimõõt peaks olema vähemalt 1600 mm.
1. U-kujuline
2. L-kujuline3. Podestiga trepp
Enimloetud
1
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
3
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Nii Eesti kui Hispaania kinnisvara ABC
Fermi Energia: hea, kui asjad selgeks saavad
Nii Eesti kui Hispaania kinnisvara ABC
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Podcastid
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee