Trepp vajab ruumi

Naturaalne trepp seevastu on odavam ning toob puu ilu enam välja. Puitu võib interjööri paremaks sobitumiseks enne lakkimist ka peitsida ja toonitada. Kõige paremini toob Lüüsi sõnul puusüü esile poolmatt lakk. Näiteks vesilakk ei lõhna palju ning sellega on lihtne hõõrdunud pindu hiljem üle katta. Vanematele treppidele võib värskema välimuse anda ka värvimisega, värvides algul poole trepist ning hiljem teise poole.

Trepi planeerimisel on Lüüsi sõnul oluline jätta selle jaoks ja ümbrusesse piisavalt ruumi. Arvestama peab, et trepi laius ei tohi reeglina olla väiksem kui 900 mm, astmetõusu kõrgus võiks olla 150?180 mm ning astme sügavus mitte vähem kui 250?320 mm. Juhul kui seinad on kaetud kipsplaadiga, peaks eelnevalt nende taha panema puidust talad, sest vastasel korral puudub tugev alus, millele treppi kinnitada.

Piirde postide vahe ei ole Eestis määratletud. Skandinaaviamaade ohutusnõuded näevad aga ette, et ükski piirdeava ei tohi olla suurem kui 100 mm. Näiteks Rootsis ei ole võimalik enne maja müüa, kui trepile ei ole uued, sobivates mõõtmetes piirded paigaldatud.

Piire peab olema tugev ja stabiilne, freesitud või kandiliste postidega, kuid mitte liialt ilustatud. Puitu võib kombineerida ka metallpiirete ja ­alusega, mis sobib eelkõige kaasaegsemasse interjööri. Kui trepp asetseb ruumi keskel, oleks sobilik kasutada klaaspiirdeid. Selleks kasutatakse lamineeritud klaasi, mis löögi tagajärjel küll mõraneb, kuid ei purune kildudeks. Piirde ideaalne kõrgus astmest on 900 mm.

Väiksemate lastega peredes tasub mõelda trepi üla- ja alaossa kinnitatud lapseväravatele. ?Need peaksid olema ikka sellised, et kui väike inimene kinni võtab, siis ta esimese raksuga seda endale sülle ei tõmba,? räägib Lüüs.

Trepp võib kujult olla sirge, platvormi ehk podestiga, L-i või enam ruumi nõudva U-kujuline. Suhteliselt vähe võtab ruumi keerdtrepp, mille ülemise augu läbimõõt peaks olema vähemalt 1600 mm.

1. U-kujuline

2. L-kujuline3. Podestiga trepp