Lisaks on viimaste aastate jooksul kõnnitee sillal olematuks muutunud, sõiduteele on tekkinud järjest rohkem auke ning sillalt on varisenud betoonipuru. Samal ajal on see sild üheks osaks kolme Balti riiki ühendavast maanteeketist Via Baltica.
Maanteeameti järelevalveosakonna peaspetsialist Peeter Kalusen ütles, et praegu Papiniidu sild liiklusele ohtlik pole. ?Aga kui seda ette ei võeta, siis ma ei välista, et sillalt veel midagi alla ei kuku,? nentis ta.
Varisemisohust hoolimata pole silla omanik Pärnu linnavalitsus ehitist parandama hakanud, sest linnal jätkub raha ainult selle jooksvaks remondiks.
Pärnu linnaga samas seisus on Jõhvi linnavalitsus, kes on juba viimased kümme aastat otsinud miljoneid kroone ühe oma olulisema liiklussõlme, Jõhvi viadukti remondiks. Osa ohtlikuks muutunud viaduktist on linn liikluseks juba sulgenud.
?Asi on kriitiline,? märkis Jõhvi abilinnapea Vello Juhkov. ?Kujutage nüüd ise ette, kui liinibuss sõidab viaduktil, parajasti läheb rong ka alt läbi ja siis äkki ...?
Abipalvetest hoolimata pole Jõhvi linnal õnnestunud valitsuselt varisemisohtliku viadukti remondiks raha saada.
Pärnu Papiniidu silda ja Jõhvi viadukti ühendab seegi, et mõlema rajamisel tegid Leningradi projekteerijad sarnaseid vigu, mis nüüd kätte maksavad.
Maanteeameti peaspetsialist Kalusen möönis, et Pärnu sild ja Jõhvi viadukt on ühed varisemisohtlikumad Eestis. Samas ta lisas, et järjekorras ootab veel 60 silda, mille seisukord on sama hull.