Uued hooned kasvatasid firma suuremaks

Uued hooned ostis Europagar 1998. aastal. Firma asutamisest oli selleks ajaks möödunud viis aastat. Tõsisemat tegevust alustati 1994. aastal ja esimese aasta lõpuks oli firmal juba 30 püsiklienti. Omaniku Tõnu Laursoo sõnul oli esimene investeering umbes 100 000 krooni ja tagasi vaadates oleks võinud algul suuremaltki turule tulla.

Iga paari aasta tagant ostab Europagar uue ahju, kokku on seadmetesse ja ka sõidukitesse investeeritud paar miljonit krooni. Töötajaid on võetud ka n-ö tänavalt. ?Kes on püüdlik, sellest tuleb hea pagar ka erihariduseta,? on Tõnu Laursoo veendunud. Ta tunnistab siiski, et viimasel ajal on hakatud vaatama ka inimese tausta ja eelnevat kogemust, juhuslikke inimesi enam ei võeta.

Kui alustades oli kuus töötajat, siis nüüd annab Europagar tööd neljakümnele inimesele. Tõnu Laursoo ise kogus enne firma alustamist teadmisi Soomes. ?Sealne töökultuur ja nägemus firma ülesehitamisest on siiani eeskujuks,? on mees rahul. Firma juhtimine käib tema sõnul loogika alusel: ?Ostuinimene vastutab tooraine eest, müügiinimene vastutab müügi eest ja vahetuse meistrid vastutavad tootmise eest.? Ta lisab, et kui firmajuht on puhkusel, siis suuri otsuseid ei tehta, jooksev töö aga läheb ka ilma juhita. Pingelisem aeg on pidude ja pühade ajal, siis pole müügiinimesel vaja pingutadagi, tellimusi tuleb niigi ja tekkib probleeme nende täitmisega.

?Kui tahad kontrollorganitele meeldida ja kõik nõuded korraga täita, võid ühel hetkel avastada, et oled ennast lõhki investeerinud,? hoiatab OÜ Europagar omanik Tõnu Laursoo. Tema sõnul on ühest küljest hea, kui keegi tagant torgib, et tee oma ruumid ilusaks, aga samas ei anna kontrollijad üldse hingamisaega. ?Panime viis miljonit uude majja, vana maja on veel natuke remontimata, aga puhkamisaega ei antud, kohe hakati vanas majaosas vigu otsima,? kirjeldab Laursoo. Tema hinnangul oleks mõistlik anda vähemalt kolm aastat hingetõmbepausi, mitte nõuda kõiki investeeringuid korraga. Laursoo toob näite: ?Siin on kivipõrand olnud 30 aastat. Nõukogude ajal oli siin toidupood ja sel ajal niisugune põrand sobis: ta ei ole tervisele ohtlik. Võiks ju mõelda, et see peab veel kolm aastat vastu, ja mitte tahta kõigi nõuete täitmist ühel ajal, eriti kui firma on näidanud, et on valmis ennast parandama.

OÜ Pagaripoisid juht Meelis Pärn on samuti mures, et kõik investeeringud tuleb teha korraga. Tema sõnul on kontrollid ka vahel asjatult karmid. ?Miks peab igas suuremas sügavkülmkambris olema temperatuuri isekirjutaja, piisab ju tavalisest kraadiklaasist,? toob ta näite. Pärn kirjeldab ka juhtumit, kus nõuti, et kõik puidust plaadiga lauad tuleb välja visata. Nüüd on siiski aru saadud, et mõne tehnoloogia juures on selline laud vajalik.

Veterinaar- ja toiduameti mitteloomse toiduhügieeni büroo juhataja Piret Rajasalu aga ei luba kontrollide leebemat suhtumist. Tema kinnitusel peab järelevalveametnik kinni pidama seadusaktides kehtestatud tähtaegadest ning nõudma nende täitmist. ?Järelevalveametnikul ei ole õigus minna vastuollu seaduses sätestatuga ja seetõttu ei saa ametnik lubada mitte täita õigusaktis sätestatud nõudeid või anda ajapikendust,? lausub ta.

Toiduseaduse järgi peavad kõik toidu käitlemisega tegelevad ettevõtted olema tunnustatud järgmise aasta alguseks.

Autor: Kai Vare