Marjamaale! Kasvõi ümbrikupalga eest

Ümbrikupalka maksatakse meie ettevõtetes ja asutustes Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil regulaarselt 8 ja vahetevahel 8 küsitletud töötajaist. Niisugune oli seis möödunud aasta lõpus. 2000. aastal oli regulaarselt ?musta? palga saajaid 5 ja ebaregulaarselt 9, 1999. a. olid need arvud vastavalt 8 ja 11.

Ümbrikupalkade osa saadud töötasust moodustas pool aastat tagasi 42 (neil, kes seda üldse said), aasta varem oli see määr 35 ja ülemullu 38. Nagu näha, on ümbrikupalga osakaal tõusnud ? ehk siis riskijaid on vähem, aga minnakse täispalga peale. Konjunktuurinstituut küsis ka, kuidas suhtuvad inimesed ?pimedasse? palka. Niisuguse palgamooduse vastu oli 84 vastanutest ja poolt vaid 3. Aastatagusega võrreldes (7) on ümbrikupalga pooldajate protsendiosa vähenenud üle kahe korra!. ?Ei oska öelda? vastuse andsid mullu 13 küsitletutest, aasta varem aga koguni 36 ehk siis ükskõiksete osa on jäänud ligi kolm korda väiksemaks.

Ümbrikupalka saavad regulaarselt eelkõige kuni 29aastased, mehed, keskharidusega töötajad ja tallinlased. Vist üllataval kombel on nõus ?musta? palgaga kõige enam 4001-6000 ja üle 8000 kr kuus teenivad palgasaajad.

Äsja Soomes avaldatud uurimus Eesti tööjõuturu olukorra kohta (toimus tänavu kevadel) näitab, et tubli neljandik küsitletutest (neid oli üle tuhande) on vajadusel valmis palka Soomes töötades vastu võtma ?pimedalt?, makse maksmata. Juhul, kui see on üks tingimus Soome tööle saamiseks pärast Eesti liitumist ELiga.

2000. a. oli samalaadse küsitluse andmeil ümbrikupalgaga nõus 40 ja 1998. a. isegi 47 vastanutest. Seega on nelja aastaga asjad läinud mõistlikkuse suunas. Ümbrikupalgaga ei olnud nõus enam kui pooled (55) küsitletutest, ülemullu oli nii arvajaid 46 ja neli aastat varem ainult kolmandik (34). Kaks korda vähem on neid, kes ei osanud küsimusele vastata või siis ei olnud endas kindlad.

Uurimus valmis Soome Ametiühingute Keskliidu (esindab 1,1 miljonit palgasaajat) tellimusel, kes on huvitatud teada saama tööjõuturuvõimalikest muutustest ja hoiakutest, mis kaasnevad Eesti astumisel ELi. Ülevaates uuringu tulemustest rõhutatakse kahte positiivset suundumust ? eestimaalased on ikka vähem nõus töötama ümbrikupalga eest ja varasemast vähem ollakse nõus tegema ületunde nii palju, kui tööandja just tahab (sellega on nõus 37 vastajaist, 2000. a. 44 ja 1998. a. 49).

Tööinspektsioon on sel aastal koos maksuameti, tööturuameti ja politseiga korraldanud kümneid ühisreide, selgitamaks ümbrikupalga maksjaid. Vahelejääjaid on, aga reidide suurem kasu on selles, et niisuguse palga maksjad ja saajad tunnevad regulaarse kontrolli hingust. Töötaja saab küll aru, et tal jääb ümbrikupalga tõttu puudu või väiksemaks ravi- ja sotsiaalkindlustus, kuid samas annab see võimaluse mingitki tööd teha ja raha saada.

Laias laastus on Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi ümbrikupalga saaja iga kuues inimene, ümbrikupalgaga on aga Soomes mõne aasta kauguses tulevikus nõus iga kolmas. Peaasi, et saaks marjamaale, kus parem palk?